Kasutasime juhust ja palusime kaamera ette meeskonna 39-aastase sidemängijast kapteni Kert Toobali, kes on kõigil viiel EM-ile pääsemisel oma panuse andnud. „Eks need olid kohustuslikud võidud. Olime seekord favoriidid, seoses sellega, et 24 meeskonda saab EM-ile, olime esimest korda sellises seisus, et peame võitma. Saime sellega ilusti hakkama,” tõdes Toobal, et võrreldes varasemate kordadega polnud seekord emotsioonid nii laes.

Kokkuvõttes jäi ta suvega igati rahule. Eesti võitis 20st kohtumisest koguni 17, lisaks EM-ile pääsule teeniti esikohta Euroopa Kuldliigas. Kirsiks tordil oleks olnud Challenger Cupi võit ja Rahvuste Liigasse pääs, kuid Portugalis jäi Eesti alla võõrustajatele ja Tšehhile ning leppis kolmanda kohaga. „Kolm mängu kaotasime sel suvel, kindlasti oleks võinud midagi paremini teha, aga kokkuvõttes oleks võinud ka kordades halvemini minna. Võtsime mängud, mis võtta olid, ei kaotatanud ühtegi mängu endast selgelt nõrgemale. Kaotasime ühe mängu Belgiale, Tšehhile ja Portugalile, aga korra kõiki neid ka võitsime. Lihtsalt üks nädalavahetus jäi sinna, kus olime läbi ja väsinud, terve suvi ei ole võimalik täiega panna. Kõige tähtsam oli EM-ile kvalifitseerumine,” arutles Toobal.

Kes on mängija, kelle areng sulle kaptenina kõige rohkem rõõmu teeb? „Olen seda enne ka öelnud: Eesti koondises mind isiklikult üldse ei huvita ühe mängija areng. Mulle on tähtis, kui hästi meeskond mängib. Tihti on see, et kui üks mängija areneb liiga palju, siis see hoopis pärsib meeskonna arengut. See, kuidas meeskond ühtselt liigub ja hingab, on kõige tähtsam. Ma niimoodi ei oska küll kedagi välja tuua. Timo (Tammemaa) on selline mees, kes sai sel aastal palju mängida ja mängis stabiilselt. Ja kindlasti järgmisel aastal on Ardol (Kreegil) raskem (peab silmas põhikoosseisu tagasi murda – M. R.).”