Mõistagi kaob igasugune vennaarm neljapäeval, kui Gdańskis Eesti ja Soome vahel pall mängu lüüakse. Tuleb võimas spordipidu: sinilõvisid toetab Poolas üle tuhande fänni, soomlasi tuleb halli kuuldavasti neli korda rohkem. Kuna teised alagrupikaaslased on kivikõvad Serbia ja Poola, on mõlema jaoks tegu ellujäämismänguga.

Ajalugu räägib põhjanaabrite kasuks. 31 kohtumisest on nad võitnud 25, viimati lahkusid pärast Eesti vastu mängimist väljakult kaotajatena tosin aastat tagasi. Tõsi, viimastel aastatel pole omavahel mängitud. „Soomlased on end meie eest peitnud,” tõdes Eesti võrkpalliliidu president Hanno Pevkur, et meil on sõprusmängudeks huvi olnud, naabritel mitte.

Eesti Päevalehele intervjuu andnud Tuomas Sammelvuo oli nõus lahkelt kõnelema kõigest, kuid mitte võiduvõimalustest ega soosikuseisustest. „Mul pole õrna aimugi, mis juhtub. Kõik tahavad võita. Ajakirjanike ja spekuleerijate asi on öelda, kes on favoriit,” kostis endine tippmängija, keda seob Soome koondisega 2020. aastani kehtiv leping. Ta treenib ka Venemaa superliiga klubi Kuzbassi Kemerovot.

Suure fänniarmee kõrval on Soome vollesatsil ette näidata ka head tulemused: 2007. aasta EM-il tuldi neljandaks, viimasel MM-il, 2014. aastal saavutati üheksas koht. Toona valiti Sammelvuo isegi Soome aasta treeneriks ja koondis aasta võistkonnaks, ehkki hokitiim tuli olümpial pronksile.