Pühapäeval toimub Tondiraba jäähallis Eesti ja Rootsi võrkpallikoondiste duelli esimene vaatus, nädal hiljem Halmstadis selgub, kumb pääseb EM-finaalturniirile. Rootsi toetub suuresti 32aastasele Marcus Nilssonile, kes tuli kahe aasta eest Novosibirski Lokomotiviga Meistrite liiga võitjaks ja nimetati turniiri parimaks mängijaks. EM-valiksarjas on valusa käega diagonaalründaja toonud keskmiselt 20 punkti mängus, lüües maha iga teise tõste.

Rootsi rahvusmeeskond oli omal ajal väga tugev, tulles 1988. aastal Souli olümpial seitsmendaks, aasta varem oldi EMil neljandad ja aasta pärast olümpiat koguni teised. Pärast 1993. aastat pole te EM-finaalturniirile jõudnud. Mis juhtus kuulsusrikka perioodi järel?
Ausalt öeldes ei teagi. Ma ei olnud siis asjaga seotud, kuid kuuldused räägivad, et toonane koondise juhendaja ei lubanud mitte kellelgi treeninguid jälgida ning ta isegi ei rääkinud kellelegi mitte midagi oma treeningufilosoofiast. Kui see treener tegevuse lõpetas ja põhimeeste ajastu läbi sai, ei teadnud keegi, kuidas edasi minna. Huvi võrkpalli vastu kadus ega kerkinud uusi talente. Kuid nagu ütlesin: see on kuulujutt. Ma pole kindel, kas see vastab tõele.

Kas vastab lugu tõele või mitte, kuid õppida on siin meilgi - loodetavasti kasutab Eesti võrkpalliliit praegust peatreenerit Gheorghe Cretut muuhulgas ka treenerite koolitajana.

Täispikka intervjuud härra Nilssoniga loe juba homsest Eesti Päevalehest!