„Ma ei teadnud, kas see hakkab pähe ka, et tegu on mu esimese suure finaaliga. Õnneks suutsin siiski pinget taluda,” rõõmustas Pärnu 21-aastane sidemängija Markkus Keel, kellest sai pärast suve, kui vanem vend Martti Soome siirdus, meeskonna esinumber.

„Ta tegi hea mängu. Närvidega võime me kõik vahel alt minna – ka mina võitlesin endaga –, aga Markkus oli õnneks ka selles enamjaolt tubli,” tunnustas Pärnu peatreener, Markkuse isa Avo Keel, kuid võttis siis kohe tuure maha. „Kindlasti pole ta veel sellisel tasemel, nagu üks sidemängija ideaalis olema peaks. Tööd on veel palju teha.”