„We are the champions, my friend...” Kuldsed litrid. Medalid ja karikas. Võrkpallikoondis tegi seda jälle! Sedapuhku käis mäng ka nimetamisväärse raha peale, finaalis said võitjad 125 000 ja kaotajad 80 000 eurot.

Vaata, kust otsast tahad, aga järeldus on sama: senised tiigid on Sinilõvidele kitsaks jäänud. Tunamullu võideti nö vana (ja mitte väga tugev) Euroopa liiga, mullu Maailmaliiga kolmas tugevusgrupp ja nüüd uus (märksa kõvem) Euroopa Kuldliiga. Kulla järele küünitasid tugevad riigid - Belgia, Soome, Tšehhi, Türgi, Holland. Eesti koondis oleks justkui auga ära teeninud võimaluse proovida võimeid eliitseltskonnas, pusida selliste suurtega nagu Brasiilia, Itaalia, Poola, Prantsusmaa ja USA.

Karlovy Varys peetud final-four oli muljetavaldav. Gheorghe Cretu hoolealused ei lasknud end sugugi häirida liidri Robert Tähe puudumisest, geimi lõppudes näidati suurmeisterlikku enesekindlust ja külma närvi, poolfinaalis ja finaalis ei loovutatud Portugalile ja Tšehhile geimigi! Finaal isegi väga tuliseks ei läinud, võõrustajad said geimides 21, 22 ja 21 punkti. Oliver Venno tõi 14, 100. korda koondisesärki kandnud Renee Teppan 13 ja viie blokiga vastaseid kostitanud Timo Tammemaa 12 punkti. Aga hästi tegutsesid ka Andri Aganits, Kristo Kollo, libero Rait Rikberg ning muidugi meeskonna kapten Kert Toobal. Alahinnata ei tasu Rauno Tamme rolli, kes käis tagaliinis Vennole puhkust andmas. STATISTIKA

Turniiri tähtede võistkonda nimetati meie meestest Toobal, Venno (nurgaründajana!) ja Aganits. Parima mängija auhind kuulus 24-aastasele Teppanile. Ta vääris seda igati, aga täpselt samamoodi oleks võinud selle saada ka Toobal või Venno.

„Tunded on kahetised. Võita on muidugi ülikõva, aga samas teame, et asi pole veel läbi (peab silmas järgmisel nädalal Portugalis toimuvat Challenger Cupi, kus hakatakse võitlema Rahvuste Liiga koha nimel – M. R.),” rääkis Teppan. „Täna saame nautida, aga oleme alles teel. Peame endale aru andma, et olemegi hea meeskond, rohkem end usaldama ja uskuma. Ka täna ei tundnud ma geimi lõpus 20:20 viigiseisul kordagi, et võiksime kaotada. Pärast eilset mängu teadsin kindlalt, et mängin finaalis hästi. Võib kõlada kummaliselt, aga nii see on. See ongi koht, kus Teppan on edasi läinud. Olen enesekindlam, üksik kehvem mäng mind endast välja ei vii."

„Kindlasti on see kuldmedal minu jaoks kõige väärtuslikum,” sõnas Aganits. „Kui hakkame mõtlema, mis mehed meil veel koju jäid. Võita Tšehhit nende kodus ei ole sugugi lihtne ülesanne. See on selle tohutu töö vili, mida oleme aastate jooksul teinud. Tehakse õiget asja toimival viisil ja see ongi olnud edu alus. Kindlasti peame aga nüüd mõtlema järgmise nädala turniirile ja pea külmana hoidma. Portugalis alustame samamoodi nullist ja ülesanne pole sugugi lihtne."

Challenger Cupil on Eesti ühes alagrupis Portugali ja Kasahstaniga. Teises grupis on Kuuba, Tšehhi ja Tšiili. Selle turniiri võitja tõuseb Rahvuste Liigasse, kus mängivad maailma 16 kõige paremat rahvuskoondist.

Kuldliiga pronksimängus alistas Türgi Portugali 3:2.


Eelinfo:

Eilses poolfinaalis alistas Eesti Portugali 3:0 (24, 24, 18), võõrustajad tšehhid olid pisikese üllatusena samuti kolmes geimis paremad Türgist, andes neile 22, 25 ja 20 silma. Tegelikult see muidugi teab mis üllatus ei olnud, aga lõppenud alagrupimängud tekitasid petliku illusiooni. Nimelt võitis Türgi B-grupi, trügides konkurentsist ka ohtliku Hollandi, samal ajal jäi Tšehhi C-grupis kahe võidu ja nelja kaotusega viimaseks. Uurisime Tšehhi nimekalt diagonaalründajalt Michal Fingerilt, millest selline ümbersünd võrreldes alagrupimängudega.

„Alagrupi mängude eel oli teada, et oleme korraldana nagunii finaalturniiril. Tegime neis mängudes palju vahetusi, otsides parimat koosseisu. Keskendusime just final-fouri mängudeks, alagrupikohtumised olid meile pigem ettevalmistuseks. Saime eksperimenteerida ja proovida,” tunnistas Finger, et nendes mängudes polnudki Tšehhile võit nii oluline.

„Võib-olla tundus, et võitsime Türgit kergelt, kuid tegelikult tuli see väga raskelt.
Mul on hea meel, et nii palju inimesi tuli meid toetama (protokolli järgi 2000 – M. R.). Alustasime hea energiaga, see on alati oluline. Mängisime riskeerivalt, Türgi vastu ei saavuta turvaliselt mängides midagi. Ka õnn oli meiega,” jutustas Finger.

Kes on finaali eel favoriit? „See on finaal, siin polegi favoriiti. Kui oled jõudnud finaali, siis järelikult on tegu hea meeskonnaga. Eestiga oleme kohtunud korduvalt, aga meeskond on kõvasti muutunud, noori on juurde tulnud.”

Keda meie mängijatest tead? „Tean Teppanit, ta on diagonaalründaja, tean ka Vennot, suur kutt, tavaliselt samuti diagonaal, aga nüüd on olnud nurgas. Ülejäänud – pole õrna aimugi. Ma isiklikult ei tea neid. Mängides pole muidugi ka mingit vahet, kes on teisel pool võrku.”

Kuldliigas on ka korralikud rahalised auhinnad. Finaali võitja saab 125 000 eurot, teine 80 000, kolmas 60 000 ja neljas 40 000. Põhiturniiril sai iga võidu eest 2000 ja kaotuse eest 1000 eurot. Eesti teenis sealt seega 11 000 eurot, tänase võidu korral on auhinnasummaks kokku 136 000 eurot, kaotades 91 000.