Mingid asjad kipuvad korduma. Kui Eesti võrkpallimeeskond neli aastat tagasi üle pika aja esmakordselt Euroopa liigas kätt proovis, võitsid nad kõik alagrupimängud, kuid final-four'is põleti läbi ja saadi kaks kuiva kaotust. Edaspidi järgnesid Euroopa liiga, Maailmaliiga 3. grupi ja Kuldliiga võidud. Järgmistest kuuest medalimängust pole kaotatud ühtegi.

Tänavu esmakordselt Euroopa liigasse lülitunud Lätiga läks sarnaselt: alagrupiturniiril kaotuseid ei saadud, poolfinaalis jäädi hambutult alla Valgevenele. Õnneks suudeti end täna kokku võtta ja Skopjest lahkutakse vähemalt pronksmedaliga. Meeste Hõbeliiga finaalis lõi Horvaatia Valgevenet 3:1.

Samasse mudelisse sobitub ka Euroopa liigas debüteerinud Eesti rahvusnaiskond. Alagrupp võideti, kohati näidati supermängu, kuid Nyköpingis peetud poolfinaalis Austriaga põleti totaalselt ja üsna kollektiivselt läbi. Eesti ei olnud kindlasti nõrgem kui Austria. Kolmandas geimis juhiti veel 23:18... Klassikaline kooliraha maksmise lugu.

"Täna oli asi meis endis," tõdes Anu Ennok. "Vastased mängisid okeilt, meie kindlasti mitte nii nagu eelnevalt. Pettumus on suur. See oleks pidanud teist pidi minema. Nad kuidagi nagu väga hästi lugesid meie mängu. Kaitses olid kindlasti paremad kui meie, eks see toobki hea tuju platsile. Kui kööbakad löögid maha jäävad, siis seda tuju ei tulegi."

Eesti oli hädas rünnakuga. 143 tõstest löödi maha vaid 44 (31%), auti löödi 14 ja blokki 8 korda. Oma asjad hästi ära teinud Liis Kullerkann tõi 14 punkti (+13), Nette Peit 13, Ennok 10 ja Kertu Laak 9. Srna Markovic tegi meile palju pahandust, tuues Austriale 19 silma. STATISTIKA

"Kui vastane võidab, ei saa kuidagi öelda, et ta oli sinust nõrgem, aga fakt on, et me ei mänginud nii nagu varem Rootsiga," nentis ka peatreener Andrei Ojamets. "Üle mõistuse palju tegime oma vigu ja puudus distsipliin. Vastased rabelesid kaitses väga kõvasti. Ma ei taha süüdistada ühtegi mängijat, aga me mängisime kolmanda geimi lõpus ühekülgselt."

Eesti naiskonnal jäi selgelt vajaka suurte matšide kogemusest. "Olime küll Austriast vanemad ja kogenumad, aga sellisel turniiril on Austria rohkem osalenud. Kui võrrelda meid Eesti meeskonnaga, siis oleme küll alles tee otsas. Küsitav on, kui kaua meil sel teel käia lastakse. Täna peame kindlasti ise peeglisse vaatama," lausus Ojamets.

Teises poolfinaalis võitsid rootslannad Albaaniat kindlalt 3:0 (14, 21, 21). Seega mängivad kuldmedalite ja Kuldliiga koha nimel homme Rootsi ja Austria ning pronksi peale Eesti ja Albaania. "Kindlasti oleks meile ka pronks oluline. Medali järele me siia tulime, läheme homme võitlema," lubas Ennok.

Enne mängu:

"Kui meid selleks turniiriks üles anti, siis vaevalt keegi midagi väga ootas," rääkis võistkonna treener Andrei Ojamets Eesti Päevalehele ja Delfile. „Mingis mõttes võin tüdrukutele juba praegu öelda, et nad on hästi mänginud. Aga miks peaksime me nüüd mõtlema midagi muud, kui et tahame final-four’i võita? Loomulikult ei tohi vastaseid alahinnata. Liigume samm-sammult. Esmalt tuleb poolfinaalis Austriast jagu saada. Usun täiesti, et me oleme võimelised finaali jõudma, ja kui juba seal oleme, tahame võita ning tõusta järgmiseks hooajaks Kuldliigasse."
Võrkpalliliidu usinad pressisipelgad uurisid mängijatelt, milles oleme vahepealse kahe nädala jooksul paremaks saanud. Vastuseid tuli seinast seina, mängijad arvasid, et nad on rohkem kokku kasvanud. Ojamets otsustas vastata naljaga: "Meie või? Me oleme ilusamaks läinud. Välja arvatud mina."
Tõsisemat juttu aeti tiimi statistiku Mihkel Sagariga, kes selgitas, mis teeb Austria eripäraseks vastaseks.

Ka rootslannad on seadnud endale sihiks kodune turniir võita ja tõusta Kuldliigasse.