Eesti meeskond, ilmselt kõigi aegade tugevaim, aga mitte veel edukaim (selleks on NSV Liidu meister Kalev-68, aga võib vaielda), võitles Euroopa liiga võitmisega veenvalt välja koha, kus eesmärgiks saab olla vaid tõus teise divisjoni. Sinna, kus tänavu mängivad Soome, Portugal, Holland, Kuuba, Jaapan, Lõuna-Korea, Slovakkia, Türgi, Kanada, Egiptus, Tšehhi ja Hiina. Neist mõnda oleksime oma tippvormi tasemel mängides suutelised võitma juba praegu – olemegi lähiminevikus võitnud. Nimetatute hulgast on taas teel kõrgeimasse divisjoni Kanada.

Vaadates Maailmaliiga tänavust seisu kolmandas tosinas, kus selgitatakse kohad 25 – 36, debüteeris hiilgavalt mullu Euroopa meistrivõistlustel üllatuslikult hõbemedali pälvinud Sloveenia. Lõppturniiri (F-4) esikohamängus lõi Sloveenia koduväljakul mänginud Saksamaad 3:1 ja mängib seega tuleval suvel B-divisjonis. Kolmas oli Kreeka ja neljas Hiina Taipei. Veel mängisid kolmandas divisjonis Venetsueela, Montenegro, Hispaania, Tuneesia, Mehhiko, Kasahstan, Puerto Rico ja Katar. Üks langeb välja. Igati eksootiline seltskond, eriti Katar, kus pallivad valdavalt kodustatud võõrmängijad.

Maailmaliiga A-divisjonis, kus väljajagamisele lähevad suuremad summad (ML on vormiliselt kommertsturniir), toimub finaalturniir 13.-17. juulini Krakovis. Sinna on endale koha taganud Poola, Brasiilia, Prantsusmaa, USA, Serbia ja Itaalia. Puudub Londoni olümpiavõitja Venemaa, kus pole veel selgusele jõutud, kas ML-i finaalturniir oleks praeguses seisus kasulik või mitte. Nüüd on rong läinud, teist aastat järjest pole venelastel lõppturniirile asja. Aga kehvasti mängis Vene meeskond ka neli aastat tagasi toimunud ML-il. Millega see päädis, on veel hästi meeles – dramaatilises olümpiafinaalis võitis Venemaa Brasiiliat 3:2.