Võrkpallikoondisel on hea võimalus teha ajalugu ja pääseda esimese suure olümpiaala võistkonnana MM-finaalturniirile. Kindlasti annaksid koduseinad palju abi. Paraku ei leidnud alaliit vahendeid, et 120 000 – 130 000 eurot maksma mineva võistluse organiseerimiseks. Valitsuselt paluti lisatuge 70 000 eurot, kuid kuna täna hommikuks ei olnud positiivset tagasisidet tulnud, tuli loobuda.

Seega toimub lisavalikturniiri Belgias. Lisaks võõrustajatele ja Eestile asuvad viimase MM-pileti eest võitlema Slovakkia, Hispaania, Valgevene ja Saksamaa.

Miks ikkagi Eesti riik ei soostunud võrkpallureid aitama? Võtsime kõne peaminister Jüri Ratasele.

Tere, siin Eesti Päevalehe sporditoimetuse reporter Märt Roosna. Kas on aega vastata paarile küsimusele?

„Mis teemal?“

Võrkpallikoondise rahastamise.

„Ma olen koosolekul.“

Millal ma helistada siis võiksin?

„Terve päev on koosolekud.“

Aga miks valitsus võrkpallikoondise abipalvet ei rahuldanud?

„Meie tahtsime toetada...“

Kes siis ei tahtnud?

„Ma ei tea.“

Mis mõttes?

„Positiivne suhtumine oli olemas…“

Miks siis võrkpalliliit täna hommikuks positiivset tagasisidet ei saanud?

„Kõige õigem inimene nendele küsimustele vastamiseks on kultuuriminister Indrek Saar.“

Asjaga seotud isikud on etteheiteid teinud ka võrkpalliliidule. Esiteks süüdistatakse alaliitu selles, et avaldus esitati alles neljapäeva õhtul, ehkki koondise edasipääs valiksarja kolmandasse ringi selgus juba kolm nädalat tagasi. Lisaks väideti, et avaldusele ei olnud märgitud, et vaja oleks kiiret otsust.

„Avalduses on kirjas, et taotlus tuleb esitada 12. juuniks. Meil on juhatuses neli poliitikut, kes suhtlesid sel teemal ja andsid edasi info, et sellega on väga kiire,“ tõrjus võrkpalliliidu tegevjuht Helen Veermäe teise väite. „Esitasime taotluse alles neljapäeval, kuna lootsime viimase hetkeni saada vajalikku raha sponsorite abiga kokku. Meil oli positiivne tagasiside olemas ja olime eilse õhtuni veendunud, et aidataksegi. Saan aru, et lõplik otsus võtabki aega, aga oleks vaja olnud kinnitust positiivsele suhtumisele ja me saanuks avalduse sisse anda. Me ei oodanudki lõplikku otsust, vaid põhimõttelist hoiakut.“

Eesti Päevalehe andmetel blokeeris positiivse otsuse IRL, kes hakkas jah-sõna eest esitama lisatingimusi. Partei esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul pole selles küsimuses erakondlikku seisukohta kujundatud. "Ma ei tahaks uskuda, et meie oleks otsust blokeerinud. Me ei ole seda takistanud ega ka otsustanud," ütles Seeder, kelle sõnul võib tegemist olla poliitilise spinniga. Samas ta rõhutas, et ei ole ise ühegi arutelu juures olnud ning luges võrkpalliliidu taotlusest esimest korda alles eile õhtul meedia vahendusel.

***

Kultuuriministeerium palus Indrek Saarele esitada küsimused kirjalikult.

Eesti Päevalehe ja Delfi toimetus saatis viis küsimust:

Miks valitsus ei rahuldanud võrkpalliliidu abipalvet toetada MM-valiksarja koduse turniiri korraldamist 70 000 euroga?

Kas teemat üldse arutati eile?

Kas mu info on õige, et kiiret positiivset otsust blokeeris IRL?

Peaminister Jüri Ratas ütles, et positiivne suhtumine oli olemas… Kas on tõsi, et võrkpallikoondist ei tahetud toetada, kuna reservfondist raha eraldamine oleks loonud pretsedendi?

Reklaamime Eestit kui e-riiki, aga ei suuda operatiivseid otsuseid teha. Miks?

Konkreetsetele küsimustele vastuste asemel läkitas ministeerium järgmise pressiteate:

Kultuuriminister Indrek Saar: üleöö blankovekslite andmine ei ole võimalik

Kultuuriminister Indrek Saar ütles võrkpalli MM valiksarja lisaturniiri rahastamisküsimust kommenteerides, et valitsus ei saanud rahastamise kohta ei toetavat ega mittetoetavat otsust teha, sest ajaraam, milles tegutseda, oli liiga lühike. „Valitsus koguneb uuesti neljapäeval, kuid Võrkpalliliidul oli rahaeralduse kohta kinnitust vaja eilseks ehk esmaspäeva õhtuks. Seda ei olnud tulenevalt valitsuse tööprotseduuridest võimalik garanteerida,“ selgitas Saar. „Võrkpalliidu kavatsus taotleda kolmanda kvalifikatsiooniringi korraldusõigust oli ootamatu ja eelarve jõudis meieni liiga hilja. Garantiid ehk blankovekslit pole paraku võimalik anda,“ nentis minister.

Saar kinnitas samas, et kui võrkpallikoondisel läheb nii hästi, et pääsetakse ka finaalturniirile, on piisavalt aega, et vajalikud rahastamisotsused teha. „Eelmisel aastal otsustas valitsus toetada Kultuuriministeeriumi ettepanekut luua 600 000 euro suurune reserv, tagamaks Eesti jalg-, korv- ja võrkpalli mees- ja naiskondadele edukate valikmängude järel täiendav rahastus finaalturniiridel osalemiseks. Sellest reservist on näiteks võrkpallikoondisele sellel aastal eraldatud täiendavad 200 000 eurot, et osaleda augustis Poolas toimuval finaalturniiril,” ütles Saar.

Ta toonitas, et võrkpallikoondisel ei jää ükski kohtumine toimumata ega mäng mängimata. „Eesti on kogu aeg olnud väga aktiivne rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. See on hea, et meil jätkub ambitsiooni rohkemaks, kuid kõike paraku ei jõua. Me näeme, et ka Saksamaa ja Hispaania loobusid sellesama ürituse korraldamisest, sest vahendite planeerimine nii kiiresti ei ole ka neil võimalik,“ ütles Saar.