Lisaks Viljar Loori Moskva olümpiakullale ja tema teistele arvukatele medalitele 70-80-ndatest aastatest, saab näitusel näha rariteetseid, 1968. aasta NSVL meistrivõistlustel võidetud kuldmedaleid, 2007. aastal Kristjan Kaisi ja Rivo Vesiku rannavolle Zagrebi MK võidukarikat ning tänase rahvusmeeskonna poolt möödunud aastal koju toodud Euroopa Karikat.

“Mõistagi on näituse fookus Viljar Looril, kelle saavutused ja medalite hulk jääb küllap ületamatuks. Kuid Eesti spordiloos märgiline oli ka varasem, 1968. aastal Kalevi meeskonna poolt saavutatud Nõukogude Liidu meistritiitel, millest meil on väljas kolme mängija pisikesed kullad ning läbi aegade ühe andekama võrkpalluri, Peet Raigi esikoha diplom,” märkis näituse üks korraldaja, spordi- ja olümpiamuuseumi peavarahoidja Kaarel Antons.

“Täna on võrkpall pallialadest Eestis edukaim ning kui rahvuskoondis oma taseme tänavusel kolmel suurimal turniiril välja mängib, siis ka populaarseim. Kuigi see võib tunduda meeskonnaala puhul uskumatuna, pole uute medalite lisandumine võrkpalli puhul täiesti välistatud,” sõnas Eesti Võrkpalliliidu president Hanno Pevkur.

Võrkpalli näitusel on välja pandud Viljar Loori kõik olulisemad medalid – olümpiakuld (1980), kaks MM kulda (1978, 1982), viis EM kulda (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kaks World Cup kulda (1977, 1981), kaks Euroopa juunioride kuldmedalit (1971, 1973) ning seitse NSVL MV kuldmedalit.

Kalevi meeskonna NSV Liidu meistriks tulekust on näitusel Tarvi Uljase, Henn Karitsi ja Kalle Kuke kullad ning Peet Raigi esikoha diplom samalt turniirilt. Selle sajandi võite tähistavad näitusel Kristjan Kaisi ja Rivo Vesiku rannavolle Zagrebi MK etapi võit (2007) ning Euroopa Liiga karikas (2016). Lisaks on Tallinnas näha esimese vabariigi aegne ja tänapäeva võistlussärk ning fännisärk.

Käesoleval nädalal hakkab võrkpalli rahvuskoondis võitlema maailmameistrivõistluste pileti nimel, juuni alguses debüteeritakse Maailmaliigas ning augustis ootab Poolas ees Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.