Ilma haigestunud Robert Täheta tegutsenud Eesti alustas ebakindlalt. Esmakordselt oli platsil kooslus Kert Toobal, Renee Teppan, Oliver Venno, Kristo Kollo, Timo Tammemaa, Andri Aganits ja libero Rait Rikberg. Igas geimis andis Rauno Tamme korra tagaliinis Vennole puhkust.

Esiti võeti nurgaründaja kohal mänginud Venno serviga vahele, jäime kaotusseisu 2:6. Aga mida mäng edasi, seda kindlamini tegutsema hakati, ka Venno sai edaspidi servi kätte. Kaks esimest geimi läksid lõpus nugade peale, külmem närv oli eestlastel. Kolmanda geimi keskel otsustas Venno võimas serviseeria lõplikult mängu saatuse.

Tagantjärele võivad Portugali treenerid-statistikud endale veidi etteheiteid teha. Tähe puudumine tuli neile täieliku üllatusena. "Ju nad ei olnud Eesti meediat lugenud," lausus meie statistik Alar Rikberg, kellelt alles pool tundi enne matši algust tuldi uurima, mis Tähega juhtunud on. Kuna mehe dokument võeti Tšehhi kaasa, oli ta nimekirjas ja vastased ei osanud midagi kahtlustada.

Eesti vastuvõtt oli veidi parem (44% vs 39%), rünnak samuti (47% vs 44%). Lisaks olime etemad ka blokis (9-6) ja servil (5 ässa, 9 viga vs 4 ässa, 13 viga). Venno tõi 15 punkti, Teppan 13, Aganits 10, Kollo 8, Tammemaa 7, Toobal 2. Väga hästi ründas Portugali poolel diagonaalründaja Marco Ferreira, kes tõi 16 punkti (rünnak 58%). STATISTIKA

Venno: "Ma pole nii palju vastuvõtjana mänginud, põhiroll on ikkagi olla diagonaalründaja. Aga mida rohkem puuteid sain, seda kindlamaks läksin. Suutsime geimide lõpus kindlamad olla, viimases nad juba veidi loobusid. Finaalivastaseks tahaks pigem Türgit. Tahaks neile ära teha, siis saaks Türki tagasi minnes natuke ülbitseda (muheleb - M. R.)."

Rikberg: "Tegelikult oli Roberti haigus mulle ja Kollole paras pauk. Sellises koosseisus olime vaid teinud ühe treeningu. Õnneks saime hakkama, aga oleks vabalt võinud ka teistpidi minna. Okei, Robi on rünnakul hea, aga vastuvõtul annab ta mulle väga suure kindluse."

Toobal: "Mäng oli natuke lihtsam, kui ma arvasin. Videode põhjal oli Portugal parem. Suutsime ühe Ferreira vendadest natuke välja võtta, viisime tal tuju alla. Tegime oma tööd hästi, säilitasime rahu ja leidsime õiged käigud. Serviga suutsime neil pinge peal hoida."

Kas Robert Täht sõidab meeskonnale järele?

Ei. Kui eile jäeti veel õhku võimalus, et haigestunud Robert Täht sõidab hiljem teistele Karlovy Varysse järele, kui kõrge palavik alaneb, siis nüüdseks on üsna selge, et nii ei lähe. Ka Täht ise kinnitas Delfile eile, et „see ei ole reaalne”. Samuti ei saanud meie koondise pressiesindaja Mariel Gregor täna hommikul pöidlahoidjaid rõõmustada teatega, et selles teemas oleks juhtunud mingi imeline pööre. Seega Tähe vaimustavaid rünnakulahendusi Tšehhis ei näe.

Selge, et haigus (põskkoopapõletik?) on jätnud vormile jälje ja tõvevoodist tõustes poleks ta kohe ka see Täht, keda oleme harjunud nägema. Seega tark on keskenduda ravile, seda enam, et Kuldliiga final-fourile järgneb järgmisel nädalal Challenger Cup. Rahvuste Liiga pilet mängitakse välja ikkagi Challenger Cupil, seega mingis mõttes on too turniir isegi olulisem. Muidugi esmalt tuleb sinna jõuda. Selleks on Eestil kaks võimalust: kas võita täna Portugali või homme pronksimatšis Türgi ja Tšehhi mängu kaotajat. Usun, et selle ülesandega saavad kaaslased ka ilma Täheta hakkama.

Mis juhtus Treialiga?
Keskblokeerijal Henri Treialil lõi enne Tšehhi sõitu välja sama mure, mis teda segas kaks aastat tagasi – vertigo. See tähendab konflikti ajusignaalides, millega kaasneb oma keha või ümbruse ekslik tajumine. Võrkpalli nii juba ei mängi.

Treial on tänavu teinud küll korralikke partiisid, kuid viimastes mängudes Belgia ja Slovakkiaga eelistas peatreener Gheorghe Cretu põhikoosseisus Timo Tammemaad ja Andri Aganitsa. Need kaks alustavad ka täna. Vahetusest võib sekkuda Mart Naaber, kuid tema algkoosseisu lülitamine oleks väga suur üllatus. Rohkem temporündajaid Eestil kaasas polegi, Treiali asemel liitus viimasel hetkel koondisega kolmas sidemängija Robert Viiber.

Kes asendab Tähte?
Oliver Venno. Cretul ei ole kombeks enne mänge oma kaarte lauale lüüa, sestap on see ajakirjaniku enda spekulatsioon. Aga reaalselt võttes pole eriti alternatiive. Nurgaründajaid on Eesti koondises neli: Kristo Kollo, Karli Allik, Rauno Tamme ja sel hooajal sel positsioonil end heast küljest näidanud Venno. Viimastes mängudes on Cretu usaldanud Kollot ja tema koht on üsna kindel. Kollo kõrvale Tammet hästi panna ei saa, sest mõlemad on üsna sama tüüpi mängijad – pigem kindlad servi vastuvõtjad kui võimsad ründajad. Karli Allik pole saanud põhimeeskonna eest siiani üldse võimalust, väheusutav, et ta lülitatakse poolfinaalis kohe algkoosseisu. Seega platsile lähevad kunagi koos noorte klassis rannavolles maailmameistriteks tulnud Venno ja Kollo.

Võrreldes Tähega on Venno 17 sentimeetrit pikem, seega Eesti blokk on selle võrra kõrgem. Ka Venno serv pole Tähe pallingust sugugi halvem. Ilmselt kannatab aga eelkõige meie vastuvõtt. Täht oli meie üks paremaid servi vastuvõtjaid, Venno puhul peavad libero Rait Rikberg ja Kollo teda osaliselt katma. Peaküsimus ongi: kuidas saavad varem mitte koos platsil olnud Venno, Rikberg ja Kollo servi kätte? Kui ka enam-vähem hästi saavad, võib loota, et võimsad Venno ja Renee Teppan löövad rasked tõsted punktiks. Teine võtmeküsimus on, mis saab siis, kui Venno serviga ikkagi vahele võetakse ja tuleb teha vahetus? Kes teda asendab? Nüüd kuluks marjaks ära koondisest eemale jäänud Andrus Raadik, Martti Juhkami või Keith Pupart, aga mis seal ikka taga nutta. Välja peavad vedame need mehed, kes on kohal.

Milline on Eesti ja Portugali omavaheline ajalugu?
Omavaheliste mängude seis on 5:1 meile. Esmalt alistasime Portugali 2001. aastal Faros peetud sõprusturniiril 3:2. 2005 kaotasime MM-valiksarjas 1:3, mullu võitsime sõprusmängud 3:1, 3:0, 3:2. Kõige tähtsaim matš peeti aga seitse aastat tagasi just siin Karlovy Varys, kui Eesti alistas Avo Keele juhtimisel EM-i alagrupimängus Portugali 3:0 ning murdis sellega Euroopa esitosinasse. Toona vedas meid 20 punkti toonud Oliver Venno.

Sajandi alguses oli Portugali rahvusmeeskond väga tugev. 2002. aastal saavutati MM-il kaheksas koht, Maailmaliigas tuldi viiendaks (2005) ja EM-il kümnendaks (2005). 2010. aastal võideti Euroopa liiga, Maailmaliigas teeniti seejärel kohti teises kümnes, mullu lepiti aga 22. positsiooniga. Pärast Karlovy Varys Eestile kaotamist pole kolmele järgmisele EM-ile kvalifitseeritud. Kuuldavasti pole osad mängijad rahul peatreener Hugo Silvaga ja sestap neid koondises ei ole.

Kes on favoriit?
Ikkagi Eesti. Kui koos Robert Tähega oleks Eesti olnud väga selge soosik, siis nüüd võib öelda, et pigem on Eesti favoriit, kuid kindlat ei ole miskit. Ei tasu unustada, et mullusega võrreldes uuenenud koosseisuga Portugal trügis läbi väga raskest alagrupist, tõugates teiste hulgas konkurentsist tugeva Soome ja ka Hispaania. Jagu saadi ka korraldajana finaalturniirile pääsenud Tšehhist. Seega tegemist on kahtlemata heast klassist vastasega.

Mis saab edasi?
Võidu korral ootab homme ees finaal Türgi ja Tšehhi matši võitjaga, kaotuse korral pronksimäng saama duo kaotajaga. Kui Eesti võidab kahest mängust ühegi, on jõutud järgmisel nädalal Portugalis toimuvale Challenger Cupile, mille peapriisiks on koht Rahvuste Liigas. Lisaks võõrustajatele on Challenger Cupile pääsenud Põhja-Ameerika valikturniiril tõelist purustustööd teinud Kuuba ning Kasahstan ja Tšiili.