Mängu viimasele punktile järgnes mitmeid minuteid kestnud kollektiivne embamine, kus kogu kohale saabunud võrkpallipere - mängijatest ja treeneritest kuni ajakirjanike ja poolehoidjateni - üksteist võidu puhul õnnitles.

"Selliste võitude pärast me võrkpalli mängimegi!" rõõmustas koondise kapten Kert Toobal. "Ja sellised mängud kasvatavad meeskonna südant ja hinge. Siin ei loe mitte miski muu kui ainult resultaat. Mängupilt ei ole vist kunagi taolistes olulistes mängudes ilus."

"Gianni (peatreener Gheorge Cretu - toim) rõhutas rasketel hetkedel, et me ajaksime lihtsalt oma asja väljakul - teeksime seda, mis oli kokku lepitud, mitte ei hakkaks mingeid erilisi lahendusi välja mõtlema. Lõpuks mängib iga meeskond ju enamjaolt ikkagi nii, nagu talle enim sobib. Nii nagu ta harjunud on. Ja selle põhjal tuleb meil kui vastastel nende mängu ka lugeda."

"Bulgaaria tahtis võitu meeletult, seda oli näha. Aga meie tahtsime samamoodi väga! Mul on hea meel kogu meeskonna üle ning kõige rohkem just Renee (Teppani) üle. Ta sekkus Oliveri (Venno) asemel mängu suure südame ja tahtmisega," tunnustas sidemängija.

"Aga ega ka Venno polnud algkoosseisus põhjuseta - ta oli selle koha välja teeninud. Meil ongi hetkel selline hea seis, kus mõlemad - nii Venno kui Teppan - on valmis nii mänge alustama kui vahetusest sekkuma."

Homme kell 18.00 algavas finaalis kohtub Eesti Makedooniaga, keda võideti mullu küll kahel korral alagrupis, ent kellelt poolfinaalis saadi 0:3 kaotus.

"Siit on hea homsele vastu minna. Nii meie kui Makedoonia pidasime poolfinaalis viiegeimilise mängu, mistõttu palju võib otsustada füüsis. Oleme neist selles osas tugevamad," arvab Toobal.