Läti võrkpall oli Nõukogude Liidu ajal kõva. Riia Radiotehnikis oli meistriliigas tegija ja noppis medaleid (1984 tulid tšempioniks), samal ajal kui Tallinna Kalev oli kõrgliigas harv külaline. Ka 90-ndatel oli Läti meist üle. Ühtäkki jõuvahekorrad muutusid. Juba aastaid on lõunanaabreid kimbutanud sama häda – head mehed on justkui olemas, aga rahvusmeeskond pole suutnud võimetele vastavat tulemust teha. Kui Eesti on alates 2009. aastast osalenud EM-finaalturniiril neli korda, siis Läti on sinna jõudnud vaid ühe korra – aastal 1995.

Viimased kümme aastat tüüris Läti võistkonda olümpiahõbe Raimonds Vilde. Eelmises valiksarjas jõuti play-off’i, kus tuli kahes mängus tunnistada Eesti paremust. Taas pääses Eesti marjamaale ja Läti jäi karjamaale. Pettunud mängijad eesotsas sidemängija Deniss Petrovsiga leidsid, et koondis vajab värsket verd uue lootsi näol ja palusid Vilde ametist kõrvaldada.

Koltšins soovitas Keelt

See samm oli ennatlik, sest Vilde oleks ka ise tagasi astunud. Läti meedia andmetel kaaluti peatreeneri kohale nii senise abitreeneri Boriss Koltšinsi kui ka Eesti juhendajate Avo Keele ja Rainer Vassiljevi kandidatuuri. Täna toimunud alaliidu juhatuse koosolekul kinnitati Vilde mantlipärijaks Avo Kēls (Keele nime lätikeelne versioon - M. R.), kellega sõlmiti 1 + 1 aasta pikkune leping. Asi lihtne: kui Läti jõuab 2019. aastal toimuvale EM-ile, läheb automaatselt käiku lisa-aasta.

Muljetavaldava treeneri CV-ga Koltšins, kes on töötanud nii Itaalias kui ka Venemaal, taandas ise enda kandidatuuri. Ühtlasi soovitas Läti treenerite nõukogu juhi ametit pidav Koltšins langetada valik Keele kasuks. Ise jätkab ta noortekoondise treenimist.

Läti võrkpalliliidu president Atis Sausnītis selgitas sealses meedias eestlase valimise tagamaid. „Me teame teda hästi, ta mängis ise pikalt ja seejärel on töötanud Eesti koondise ja klubidega. Tema soovitajaks oli Koltšins, kes on Keelega koos tegutsenud (Koltšins oli Keele valitsusajal lühikest aega konsultant – M. R.). Üks eeliseid on see, et ta tunneb hästi meie võrkpalli ja paremaid mängijaid, mitmed neist on tema käe all tegutsenud Selveris ja Pärnus,“ sõnas Sausnītis.

Keel ei välistanud sugugi võimalust, et Koltšinsist saab tema abitreener, pigem peab ta seda tõenäoliseks. Väga kiiduväärseks pidas ta Läti alaliidu otsust osaleda järgmisel aastal ka Euroopa liigas. „Kui kõik mehed on terved ning valmis koondist esindama ja selle nimel tööd tegema, pean reaalseks jõuda EM-finaalturniirile ehk valiksarjas 12 hulka,“ ütles Keel, kes tunneb, et tahab end taas proovile panna. „Mulle väljakutsed meeldivad. Ootusärevus on sees: kas Läti paremad pojad tulevad ühe mütsi alla? Eesti koondises minu ajal ega ka hiljem Gheorghe Cretu ajal pole sellega sisuliselt probleeme olnud.“

Eesti koondise viis Keel EM-finaalturniirile kahel korral – aastal 2009 ja 2011. Väga võimalik, et uues valiktsüklis kohtuvad Eesti ja Läti omavahel. Loosimine toimub esmaspäeval, siis sõidab Keel Riiga ja ilmselt saab selgust ka taustatiimi osas. „Minu puhul on kindlasti abiks vaja teist treenerit ja üldfüüsilise arendamise spetsialisti. Kui võimaldatakse ka kolmandat treenerit, kasutaksin ka seda võimalust,“ lausus Keel.