Avo Keel nagu Andrus Ansip – üheksa aastat ametis
Eesti peaminister Andrus Ansip ja Eesti võrkpallimeeskonna peatreener Avo Keel olid ametis tavatult kaua – üheksa aastat ühtejärge. Ansip üritab tõenäoliselt pääsu Euroopa koondisse, s.o europarlamenti, Keel jääb Selveri meeskonna etteotsa ja juhendab 13-14-aastaseid Audentese kooli võrkpallureid. Kuhugi ei kao šanss uuesti Eesti esindusmeekonna peatreeneri kohale naaseda.
„Mul on ka sünnipäev samal päeval kui Ansipil,“ teab Keel, „aga erinevalt Ansipist mul äramineku pärast kahjutunnet pole.“
Keel oli valmis koondist juhendama ka eeloleva EM-i valiktsüklis, aga võrkpalliliidu juhatus otsustas pakkuda peatreeneri kohta juba nüüd ja ennekõike välismaalasele. Läbirääkimised on kestnud mitu nädalat, nimesid pole veel avalikustatud ja ega nood nimed meile palju ütlegi. Ka Keel ei tunne neist kedagi.
Avo Keel: „Juhatuse otsus oli loogilisem kui see otsus, et mina jätkan. Väheke ehk harjumatu on see, et tänavu kevadel ma ei pea enam tundma suurt vastutust.“
Koondise materjal on tema meelest endiselt hea ja lubab üritada uut tormijooksu Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Vaatamata sellele, et erinevalt jalgpallist, korvpallist ja käsipallist, kus finaalturniirile pääseb 24 meeskonda, mängib võrkpalli EM-i lõppturniiril 16 meeskonda.
Avo Keele ametiajal võitles Eesti meeskond end EM-i finaalturniirile kaks korda, parimaks saavutuseks 12. koht kaks aastat tagasi. „Korvpall on finaalturniirile juba pääsenud, arvan et üks kahest – jalgpall või võrkpall peaks kindlasti sama kaugele jõudma,“ usub Keel. „24 meeskonda on ikka päris suur määr Euroopa kohta. Võrkpallimeeskond peaks 24 hulka küll jõudma.“
Kui Selveri meeskond Eesti meistrivõistluste finaalmängud aprilli alguses lõpetab, järgneb pikem paus. Keel: „Ma veel ei tea, mis ma selle ajaga peale hakkan. Võib-olla käin ja sõidan natuke ringi ja olen mõne mehe töövari.“ Tööpakkumisi välismaal Keelel praegu pole. Pakkumisi oli möödunud aastal ja varemgi, ka keset hooaega, aga enam pole jätku tulnud.
Eesti koondis täna. Keel: „Koondis on praegu just sellises seisus, kui toimub loomulik põlvkondade vahetus. Nooremad tulevad peale. Ootan huviga, kuidas meie mehed uue treeneri käe all tegutsema hakkavad. Temporündaja koha peale on mitu kandidaati, kurta ei saa. Diagonaal Hindrek Pulk on mänginud väga hästi. Raskem on Martti Keelel, sest tema isa treenib Selverit ja treenis ka koondist. Sügisel oli Martti krobeline, aga alates veebruarist on juba päris hea. Arenemisjärgus on ka eilsed juuniorid Robert Täht, Renee Teppan, Henri Treial...“
Hinnatavaimaks võiduks koondisega võiks ju pidada võitu Poola üle Tallinnas, aga emotsioonid küttis üles ka võidukas esitus Hollandi vastu Pärnus. Need ei lähe meelest vist ühelgi mängijal ega treeneril. Keel toob välja muu: „Eesti meeskond on alati hästi mänginud mitte kevadel (valikmängude aeg – toim.), vaid sügisel, finaalturniiride ajaks, kui terve suvi on treenitud. Kui olen saanud meestega kaks ja pool suvekuud tööd teha, on tulemused paremad. Kevaditi, hooaja lõppedes, on alati keegi vigane, väsinud või tujust ära. Hea, et nüüd ka Andri Aganits ja Martti Juhkami Saksamaal tipptasemel mängida saavad, see annab palju juurde.
