Andrei Ojamets: eesmärk on jõuda vähemalt poolfinaali
Naiste Balti võrkpalliliiga põhiturniiri suurim üllataja oli kahtlemata Tartu Ülikool/Eeden, kes eelmisel hooajal leppis viimase kohaga, kuid tänavu pääses kolmandana play-offi.
Tartlannade suure tõusu põhjuseks peetakse peatreener Andrei Ojametsa, kellelt volley.ee palus enne otsustavaid mänge kommentaari.
Kaheksa võistkonna osalusel peetav naiste Balti liiga finaalturniir toimub tänavu Leedus, kus selgub lõplik paremusjärjestus ja medalivõitjad. 57 punktiga võitis põhiturniiri eelmise aasta finalist Kaunas, kes edestas kolme punktiga kolmel viimasel aastal meistriks kroonitud Kohila Võkrpalliklubi/E-Service`t. Kahe kange järel saavutas 48 punktiga kolmanda koha Tartu Ülikool/Eeden.
Eelmisel hooajal lõpetas Tartu põhiturniiri viimase koha ja 14 punktiga. Tänavu kogusite 48 punkti, mis andis kolmanda koha. Andrei, kuidas võtaksid enda naiskonna esinemise kokku?
Alati saab paremini, aga kui sügisel oleks öeldud, et lõpetame põhiturniiri kolmandana, siis ei oleks teda keegi uskunud. Rahulolu pakub see, et vähemalt korra suutsime võita kõiki. Minu jaoks oli suurim üllatus võit Kohila üle, kuid tundus, et nad lubasid selles mängus endale palju lohakusi.
Millise eesmärgiga lähete vastu veerandfinaalile, kus kohtute lätlannade VK miLATssiga, keda kodus 3:1 võitsite, kuid võõrsil 0:3 kaotasite?
MiLATssi näol on tegemist pigem vene võrkpallikooli esindajaga, kes on hea füüsilise võimekusega, harrastab jõulist mängu ja on väga distsiplineeritud. Võib öelda, et tegemist on ebamugava vastasega. Meie edu sõltub eelkõige pallingust ja platsimängust.
Kuidas on naiskonna üldine seis, kas kõik mängijad saavad võistkonda aidata?
Minu karjääri jooksul ei ole ühelgi hooajal veel võistkonnas nelja kipsi olnud, kuid kahjuks on sellel hooajal just nii läinud. Kõige suurem kaotus on Mari Arak, kes jääb kuni hooaja lõpuni platsilt eemale. Olukord on seega ideaalsest kaugel, aga selline on sport. Paljud mängijad on emad või käivad koolis. Siiski on neil suurepärane suhtumine ja osalevad trennis võimalikult palju. Võtan võistkonna ees mütsi maha, et tahetakse ka kell pool 9 hommikul trennis käia.
Milline naiskond on peamine pretendent esikohale? Millise lõppkohaga saaks rahul olla?
Kui meie võistkond koosneb nö amatööridest, kes palka ei saa, siis Kaunase naiskond on palgaline. Lisaks Leedu parimatele mängijatele on nad tugevdatud välismängijatega. Kohilas on lisaks Eesti koondislastele kaks leegionäri. Nendele kahele paberi peal meil midagi vastu panna ei ole. Poolfinaali mittepääsemine oleks siiski pettumus, ükskõik millist värvi medal aga selge eneseületus.
Minu hinnangul on tegemist karmi süsteemiga, kus kogu hooaeg oleneb sisuliselt ühest mängust. Pigem peaks rohkem tähtsust omama stabiilsus ehk süsteem võiks sarnaneda meeste omale, kui veerandfinaalis on vaja võita kaks mängu.
Mida ütled finaalturniiri saalide kohta?
Uus Jonava saal on väga uhke ja meie peaksimegi seal veerandfinaali mängima. Finaalturniiril mängitakse ka Jonava vanas saalis, mis on väiksem, kuid meile sobilik. Siiski peaksid hooaja tähtsaimad mängud olema võimalikult suurtes saalides, kuhu mahub palju inimesi, sest nii saab naiste võrkpalli populariseerida. See ei ole päris õige, kui saali mahuksid pealtvaatajateks vaid kaheksa võistkonna mängijad. Eriti, kui sealt ei oleks võimalik ka otseülekandeid teha. Finaalturniiri saalidele võiksid kehtida tänapäeva standarditele vastavad nõuded, sest eesmärk ei tohiks olla vaid see, et peame need mängud kuskil vaikselt ära.
