Sa oled varem öelnud, et Sulle on MMA elumudel. Miks on just see spordiala sulle hingelähedane?

MMA-s toimivad minu jaoks paljud asjad samamoodi nagu väljaspoolt puuri. MMA-s edu saavutamiseks loeb tihti just enesekindlus ja tahe igas olukorras lõpuni võidelda. Pole paremat viisi õppida, et ka elus tuleb millegi saavutamiseks sihikindlalt ja teravalt tegutseda. Mulle meeldib selle spordi sirgjoonelisus ja otsekohesus, isegi kui see tundub vahest karm. MMA-s on paljud asjad elulised, lihtsad ja loogilised – kui poksid halvasti, saad haiget ja et mitte haiget saada, tuleb õppida paremini poksima. Tagasiside on tunduvalt kiirem kui mõnel muul spordialal.


Olgem ausad – MMA on karm ala. Kas see üldse naistele sobib?

MMA karmuse hindamisel unustatakse tihti ära asjaolu, et vastamisi pannakse siiski kaalu ja oskuste poolest võrdsed vastased. Naised võitlevad võistlustel oma tasemele vastavate naistega ja ka treeningutel  reguleeritakse vastupanu alati treeningpartnerile sobivaks ja seda mitte lähtuvalt soost, vaid tehnilisest tasemest. Seega pole mitte mingit takistust, miks naised ei võiks selle alaga tegeleda, trennis on kõik võrdsed. Harrastussportlastele võiks treeningule tulemise motivatsiooniks olla ka mitmekülgselt hea füüsiline vorm, mille MMA annab.

Kus naised Eestis MMA-d treenida saavad?

Eestis saab MMA-d treenida Tallinnas (3D treening), Tartus (Elustreening Eesti), Pärnus, Kehras, Kuressaares ja kõikjal on ka naised väga oodatud! Ise olen selle alaga tegelenud natuke alla 1,5 aasta Tartus, klubis Elustreening Eesti.

Milline on olnud sinu ettevalmistus võistlusteks, kuidas näeb välja sinu treeningrutiin?
Kuna MMA koosneb kolmest distantsist: poks, püstimaadlus (clinch) ja maasvõitlus (Brasiilia jiu-jitsu), siis jagatakse treening tihti tsükliteks, et oleks tulemuslikum keskenduda korraga ühele-kahele distantsile. Näiteks tegeletakse kolme kuu vältel peamiselt poksiga ja maadeldakse ainult nii palju, et oskusi meeles hoida.

Mina treenin tavaliselt 5-6 korda nädalas. Trenni põhiosa koosneb tehnikadrillidest, kus mõõdukalt vastu hakkava paarilise peal harjutatakse trennis ette nähtud teemaga seonduvaid tehnikaid. Lõpus on tavaliselt 3–4 ringi sparri, kus saab suurema vastupanuga kõik eelnevalt õpitud võtted võitluses kokku panna. Trennide põhimõte on elusus, mis tähendab, et kõike õpitakse võimalikult reaalselt vastu hakkava vastasega; vastupanu on parajasti nii suur või väike, et võimaldab mõlemal õppida. Trenn algab soojendusega ja lõpeb jahutuse ja venitusega nagu ikka.

Mis Sind MMA juures kõige rohkem võlub?

Võlub kogu spordiala olemus –  intensiivus, mitmekülgsus ja plahvatuslikkus. Kolm distantsi ei muutu kunagi igavaks, sest oleks nagu kolm ala, milleks treenida. Mulle meeldivad rasked trennid  ning nendega edukalt hakkama saamisest tekkiv heaolutunne. Leian, et MMA sobib mulle, kuna pakub nii füüsilises kui psühholoogilises mõttes kõige rohkem arenguvõimalusi, näiteks arendab see ala suurepäraselt koordinatsiooni.

Mis on Sinu eesmärgid, kuhu Sa välja jõuda tahad?

Võtan treeninguid nädal korraga ja avalikke pikaajalisi plaane ei tee. Enamasti on lühiajaliseks eesmärgiks mõne spetsiifilise tehnika paremaks treenimine. Tegelen MMA-ga eelkõige hea enesetunde pärast, mille trenn annab, naudin pideva õppimise protsessi ja kui see mind asjade loogilise jätkuna ükskord kuhugi viima peaks, on see pigem meeldiv boonus.