Delfi Euroopa meistrivõistlustel MMAs: lonkav korraldus, võistlejad ülerahvastatud diisliaroomides bussis
Esimese võistluspäeva hommik kell 9. Kõik võistlejad ootavad hotell Duo ees. Võistlejad-meeskonnad ootavad. Väljas on ligi sada inimest – aga ei midagi.
Buss saabub punkt kell 10: vana roheline Ikarus, mida Tallinnas enam ei kohta. Nüüd on vaja nimekirju kontrollida, liikluses passida. Seest haiseb diisli järgi, paljud seisavad – kohti vähem kui võistlejaid-treenereid. 20 minutit hiljem jõutakse sihtkohta. Viie minuti pärast peaks esimesed võistlejad – sealhulgas eestlane Kaupo Kokamägi – puuri astuma.
See oli sissejuhatuseks võistlusele, mille korraldaja on spordimaailmas verinoor: Rahvusvaheline Sportliku Vabavõitluse Föderatsioon (IMMAF) asutati 29. veebruaril 2012. Euroopa meistrivõistlusedki on noored. Eelmisel aastal toimusid need veidi väiksemalt Suurbritannias, Birminghamis.
Ma ei tea, miks täpsemalt see nii oli aga kõrvetava kontrastina saabusid briti võistlejad Sparta arenale –kus võistlus toimus- kolme musta säravalt kiiskava Range Roveriga.
Osalemine: 700 eurot
Aeg püütakse tagasi teha: vähem aega soojendusele, veel vähem sidumisele, varustuse jagamisele. Kui eestlane Jaak Rudov (kes astub puuri järjekorras seitsmendana) püüab varustust saada, saadetakse ta ära – et tule viieteist minuti pärast.
Viieteist minuti pärast saab ta varustuse ja korraldajad imestavad, et miks Rudov juba valmis ei ole.
See ei ole odav võistlus. Ühe sportlase eest on Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit maksnud 700 eurot. Selle eest saavad võistlejad varustuse, majutuse, kuid ei sisalda transpordikulusid. Samasuguse summa peab liit maksma treeneri osavõtutasu eest (Algselt pidi olema hinna sees ka õhtusöök, see otsustati vahetult enne võistlust ära jätta).
Eesti Sportliku Vabavõitluse Liit pole just jõukas, kolme sportlase väljapanek on suur asi. Plaanid on suuremad. Liit plaanib järgnevatel aastatel veelgi rohkem võistlejaid Euroopa meistrivõistlustele lähetada.
„Meil on üpris kitsas eelarve,“ väidab üks korraldajatest mulle hiljem.
Korralduses on ka mõni helgem noot. „Ma ei tea, kas ja kus sellist asja rakendatakse, aga siin on võistluste ametlikud kätesidujad, kes teevad seda hämmastava kiiruse ja professionaalsusega. Sidujateks on kogu korraldustiimi kõige lahedama suhtumisega mehed. Põnev oli nende tööd vaadata ja tulemus tundus ka päris hea,“ ütles Eesti koondise treener Vallo Hannus.
Kuid lahedad kätesidujad ei suuda tagasi teha kõike logisevat: puuri äärse fotograafi pääsme saanut püüavad eriti tiimi liikmed ära ajada, vajaminevat (ämber, taburet) peab treener taga ajama.
Palju küsimärke
Esimese päeva lõpptulemus ei ole rõõmustav: kaks kaotust. Kibedat kaotust, mõlemad vastased olid enam kui võidetavad.
Eesti koondise treener Vallo Hannusel oli võistluse üldise sportliku taseme suhtes palju küsimärke, sest Eesti koondis on tiitlivõistlustel täiesti esimest korda.
„Kui vaadata meie peetud matše ja muudes matšides puuris toimuvat, siis maasvõitluse ja löömise tase on Eesti sportlastel keskmisega võrreldes täiesti adekvaatne. Minu isiklikul hinnangul on MMA klintši tase meil keskmisest parem. Suur teene on siin ilmselgelt Eesti MMA elus osalevate maailmaklassi kreeka-rooma maadluse spetsialistide osalus – räägin Kristjan Pressist ja Alo Toomist. Nii Kaupo Kokamägi kui Jaak Rudov käte alla maadlemisega ning vastase enda alla panemisega hätta ei jäänud. Selles suunas oleme küll õiget asja teinud. Samas löökidega maasvõitlus tuleb selgelt rohkem kavasse võtta. Üldist välisvõistluste turniirikogemust on rohkem vaja, et mehed saaksid järgmisel korral esikümnesse tungida. Me ei ole sellest tasemest kaugel,“ arvas ta.
Ka kohtunike tase tundub olevat erinev.
„Jaagule lasi kohtunik terve hunniku lööke kuklasse lüüa, samas teises puuris lõpetas kohtunik sarnase jama hetkega. (Kuklasse löömine on reeglite järgi keelatud – L.M.). Enamus tegevust puuris laabub nagu peab,“ lisas Hannus.
Eesti parim võimalus: Helin Paara
Eesti parim naisvabavõitleja veetis esimese päeva treener Vallo Hannuse kõrval nurgas: masseeris käsi, hoidis joogipudelit. Ta on otse finaalis, vastamisi soomlannaga, keda hiljaaegu on võitnud.
Täna õhtul on tema kord puuri astuda. Treener Vallo Hannuse sõnul samas alahindamisele ruumi ei ole.
Paara tegi eile õhtul viimase trenni. Hommikul astus ta hotellis kaalule – reeglite järgi peab ta olema kaalule astudes 70,3 kg või vähem. Just tema on Eesti parim võimalus, et koju tuua Euroopa meistritiitel.
PS: järgmisel päeval parandasid korraldajad veidi oma viga: samasuguseid vanu busse oli hotelli ees enne võistlusi kaks.
