See on karm ala ja julgust läheb kuhjaga tarvis. Kui tavapoksis lüüakse rusikatega, siis Tai poks on kõige mitmekülgsem püstivõitlusspordi ala, sest kasutusel on nii käte-, jala-, põlve- ja küünarnukilöögid kui ka klintš ehk püstimaadlus. Andragi on löönud vastast nii, et veri väljas. Pärast matši on jalad läbi, sinikad on täitsa tavalised. Trennis sai tal kord suure varba liiges kannatada. Aga suuri vigastusi pole tema sõnul karta, sest matši ajal seisab kohtunik valvel.

„Kogu aeg on midagi juurde õppida,“ on naine ala vaheldusrikkusega rahul. „Iga vastasega kujuneb isesugune võitlus. Vastast õpid tundma esimeses raundis, siis valid selle konkreetse matši jaoks sobivaimad võtted.“

Käia on pikk tee
Tema treener Kevin Renno ütleb, et esimene asi, mida vastase kohta küsitakse, on seni peetud matšide arv. „Seal on suur vahe, kas on olnud viis, kümme või kakskümmend viis matši. Mida rohkem neid on, seda kõrgem tase.“

Iga lisanduv matš annab juurde nii võitlusoskusi kui ka enesekindlust neid oskusi kasutada. Andra Ahol on kakskümmend viis matši täis. Aga sinnani on tulnud käia pikk tee. Ta mäletab hästi oma esimest matši – seda tuli tal oodata poolteist aastat, enne kui leidus sobiv naisvastane. Tai poks on siiski rohkem meeste ala ja Andra trennikaaslasedki on peamiselt mehed.

Selle esimese matši ta küll võitis 2 : 1, kuid hinge jäi esialgu kahtlus, kas ta ikka tahab jätkata, sest lahing võttis nii võhmale. Kahtlemisest sai ta siiski kiiresti võitu ja enam pole küsimustki, kas jätkata või mitte. Nüüdseks on ka Tai poksiga tegelevaid naisi palju rohkem ja iga Eesti Muay Thai Liiga võistlusega on näha, et võistelda soovivate naiste arv kasvab.

Lapsena ei oleks Andra osanud ette kujutada, et hakkab poksijaks. Nagu paljud tüdrukud tegi temagi nii-öelda ilusaid alasid, käis kaheksa aastat show-tantsus ja neli aastat ujumises. Alad andsid tugeva sportliku vaimu, aga teismeeas tekkis tahtmine midagi uut proovida ja kindlasti võitlusspordis, et treenida enesekaitset.