Ahtil on tegelikult siit vähem võita: nad astusid ringi ka esimesel Mõisaküla Fightil, kikkpoksimatšis, ja siis Pikkur võitis. Ta pole mees, kes ütleks: „Kui medaleid siin jagatakse, siis andke mulle hõbe.“

Ta pole ammu võidelnud. Põsesarnaluumurd lõpetas kaheksa profimatši pidanud Ahti Pikkuri karjääri 2017. aastal (muide, teda ootas matš Daniel Forsbergiga) ja pärast seda on ta pidanud treeneriametit. Ta on renessansimees: mitmekordne Eesti juunioride meister korvpallis KK Pärnuga, teeb tantsumuusikat.

Kui Suur Papa veel tegutses selle nimega, produtseeris Ahti talle lood „Pätiplika“ ja „C’est La Vie“. Ahti osales „C’est La Vie“ videos. „Pätiplika“ video oli nii erootiline, et see võeti Youtube’ist maha kiiremini kui UFC matšid ja seda leiab nüüd vaid Vimeost. See biit on kuum (vaata videot allpool)!

Ahti, kas oled tagasi selleks, et jääda?

Midagi kindlat vastata ei saa, kuna elu ei lähe alati plaanitult, aga jään kindlasti fightsport’i juurde. Poksiringis on see hetkeseisuga tõesti viimane kord. Elus on uued väljakutsed ja sihid.

Miks otsustasid Fightlandil osaleda ja mida antud matš su jaoks tähendab?

Kui fightsport on olnud viimased kaheksa aastat mu elu sõna otseses mõttes, siis on raske sellest rutiinist päevapealt välja tulla. Nagu osa sinust oleks kadunud. Tühi tunne… Otsus tuli enesedistsipliini kadumise tõttu ja motivatsiooni otsimise tulemusena. Ma arvan, et saab väärikalt ühe korra adrekat tunda veel. Siis süda rahul.

Kuidas oled matšiks valmistunud?

Siinkohal midagi uut ei ole. Samad vanad koti-, tehnika-, lapa-, sparri-, jõu- ja jooksutrennid. Jooksmisele olen rohkem rõhku pannud, üks hea sõber soovitas. Mehel peavad poksiringis head jalad all olema.

Kui suureks konkurendiks Henrit pead?

Jutud liiguvad, et ta võtab väga tõsiselt meie kohtumist ja pidi minema välismaale treeninglaagrisse või juba on seal. Ta on pikem, füüsise poolest kindlasti tugevam ja tema käes on kõik kaardid, et saada minust parem ettevalmistus. Eks näha ole, kui palju meest seekord ringi tuleb. Ma võtan tõsiselt seda matši ja kuna poksimatš on mu vana unistus, siis saab see põnev olema.

Mida sooviksid öelda fännidele? On midagi, mida nendelt matši ajal ootad?

Don’t blink… it might end before the bell.

Millised technomehed sulle meeldivad?

Boris Brejcha on peavend. Black Coffee. Need kaks on klappides kogu aeg trennis. Carl Cox ka hea poiss.

Aga Detroiti techno?

Ma alles läksin sellele lainele. Enne tegin hiphopibiite. Peale seda kuidagi elu viis muusikast eemale. Nüüd alustasin üle kahe aasta, aga hoopis techno’ga. Tahan inimesi tantsima panna.

Aga hiphopist mida kuulad?

J Dilla, Slum Village, Nas olid vanakooli lemmikud. Uuest koolist J. Cole, Kendrick, Rocky, Isaiah Rashad. Kindlasti veel, aga uuekooli negatiivse alatooniga rap on natuke ebameeldivaks muutunud. Reaalseid sõnumitoojaid on vähe.

Mida soundcloudiräpist arvad? Oleks sellist biiti praegu kerge teha?

Oleks. Aga näiteks Nublu on erakordne out of box delivery poolest, mida eestlane väga teha ei suuda. Kindlasti ootan, mida mees veel korda saadab. Võrdlen teda umbes nagu Papaga, kui ta välja ilmus. Suure pauguga, midagi uut, mida eesti kõrv veel kuulnud pole. Täiesti erineva stiiliga, aga jõud nende muusikas on sama. See, et meedia Nublut copycat’iks kutsub, on lihtsalt hale. Mees on geniaalne. Igaüks võib endale sellise beat’i teha, aga kuulsa loo teeb beat’ist artist.

Oled drum’n’bass’i ka kuulanud?

Jah. Naljakas on see, et ma alustasin üldse seda kõike drum’n’bass’i pealt. Sõber produtseeris ja sealt sain pisiku. Ta tegi sahtlisse, endale. Kahjuks ta lõpetas, kuigi annet oli rohkem kui Eesti poliitikutel ajusid. Shy FX oli mu esimene lemmik. Olin esimesel Tjuun Inil.

Kui palju NBA-d vaatad?

Korvpall oli elu. Kunagi vaatasin ikka igapäevaselt, aga enam mitte nii palju. Hooaeg on küll huvitav. Sellist pole enne veel olnud. Warriors võtab ilmselt tiitli, kui nad riietusruumis asjad selgeks saavad, aga üldiselt see hooaeg on nagu bitcoin. No one knows.