Pärast kolme eksmaailmameistri alistamist seisis Helenius neli ja pool aastat tagasi samas hallis, Hartwall Arenal, silmitsi briti Dereck Chisoraga. Selles üliraskes matšis võitis ta täismaja publiku ees Euroopa ning WBA- ning WBO-sarjade interkontinentaal tiitlivööd. Võit tõstis ta maailma reitingus kümne parema sekka ning uks MM-tiitlimatšile oli pärani avatud. Kuid võidukas matšis murdus rangluu ning hoopis Soomest kaotusega lahkunud britt seisis kaks kuud hiljem tollase maailmameistri Vitali Klitškoga ringis. Helenius alustas aga pikka ja karmi vigastustest räsitud teekonda tagasi poksimaailma tipu suunas.

Laupäeval seisis Helenius esimest korda pärast Chisorat taas vastamisi tõelise poksijaga ja unelm tõusta tagasi sinna, kus karjäär neli aastat tagasi pooleli jäi, oli käega katsutav. Seda veel nii esimeses kui ka teises raundis, mille ta võitis.

Kuid kui neli aastat tagasi kajas saali iga Heleniuse löögiseeria järel täismaja publikut, siis seekord vaid pool ehk 6000. Ülejäänud kuus tuhat oleks justkui teadnud, mis edasi saab ning otsustanud seetõttu mitte kohale tulla.

Kolmandas raundis said poksisõbrad aru, et Helenius pole see, kes ta olla võiks. Esimest korda pärast aasta eest Tallinnas ringi naasmist pandi ta korralikult proovile. Esimest korda pärast nelja aastat ei pannud tema tohutud haagid pähe ja kehasse vastast kõikuma. Vastupidi, 105-kilone Duhaupas' rühkis aina edasi nagu polekski 117-kilone "viiking" teda löönud.

Neljandas raundis oli Helenius juba tõsises hädas ning Duhaupas' esimene paremsirge sundsiki soomlase põlve korraks ringipõrandale. Viies raund oli näha, et põhjanaabrite hiiglase löökides pole enam jõudu, liikumine on kange ja kaitse hõreneb. Ja kuuendas raundis tuli see karm paremsirge taas, täpselt vastu lõuga. Järgmisel hetkel kuulis Helenius järsku kohtunikku neljani, siis viieni lugemas. Kiirelt üritas ta veel püsti tõusta, kuid jalad ei kandnud ning üritus lõppes kurvalt ringinöörides. Ja üsna võimalik, et rippudes sealsamas nöörides nagu ristilöödud Jeesus, purunes unistus ka MM-tiitlimatšist.

WBC World Silver tiitel oli kuldne pilet tagasi maailma tippu. See oleks avanud Heleniusele uksed karjääri suurimateks matšideks. Nüüd tuleb end taas tõestada ja teha seda tõenäoliselt koduseinte vahelt väljaspool, mõnes kauges karukoopas. Kuid tõestamisest ei saa juttugi olla, kui Soome hiiglase jalad nelja raundi järel sama kangeks kisuvad, vastase paremsirged nii täpselt läbi lähevad ning enda löök vastaseid kõikuma ei pane. Mõtlemisainet soomlasel jagub.
Kuues raund: