Eesti poksikoondis koosseisus Kirill Serikov, Kaupo Arro ning Ainar Karlson saavutasid kolme peale Euroopa kvalifikatsiooniturniiril vaid ühe võidu – sellega sai hakkama Karlson, kes alistas avaringis kindlalt 21-aastase rumeenlase Alexandru Machedoni.

Kuid lõpukella kõlades olid ka Arro ning Serikov kindlad, et järgnevad Karlsonile teise ringi. Ometi tõstis kohtunik võidu märgiks üllataval kombel hoopis vastase käe.

Kergekeskkaallase Arro kaotus oli lausa nii suur üllatus, et ka temast ametlikult üle olnud taanlase Mikkel Nielseni treener astus Eesti treeneri Aleksandr Jegorovi juurde, laiutas käsi ning vabandas otsuse pärast, olgugi, et polnud ju ise milleski süüdi.

„Türgis oli väga palju imelikke võite ja kaotusi, üks üllatus teise järel. Asi on selles, et hetkel pole rahvusvahelises amatöörpoksis ühtegi objektiivset kriteeriumit mille järgi võitja määratakse. Seejuures kehtib olukord, kus kohtunike otsus ei kuulu protesteerimisele, mistõttu puudub ka protesti võimalus. Arro võitis oma matši sajaprotsendiliselt, aga võitu ei saanud. Mina järeldan, et kellelegi oli kasulik teda konkurentsist välja lülitada,“ kahtlustab koondise peatreener Ervin Kade.

Ka ei suutnud kuni 49-kilogrammiste seas maailmameistrivõistlustel viiendaks jäänud Kirill Serikov kummalisel moel Euroopa kvalifikatsioonis sarnaselt Arrole avaringist edasi pääseda.

„Serikovil toimus enne matši kummaline intsident, kui tehniline delegaat ei lubanud teda olemasoleva võistlusvormiga poksima. Ometi on Stingi vorm ametlik AIBA vorm. Lõpuks jõudis Serikov ringi laenatud vormiga, kuid ilmselgelt oli kontsentratsioon häiritud ja sinna läks esimese raund. Matši edenedes suutis ta aga end leida ning oli kahes järgmises raundis kohtunike 2:1 häältega vastasest parem, kuid kirja läks ometi 1:2 kaotus. Sellest on kahju, sest tema jõudmine olümpiapiletini oleks olnud kõige reaalsem.“

Ainsana pääses seega teise ringi Ainar Karlson, kes AIBA ametliku kodulehe järgi oli poolraskekaalu üks favoriite. Teises ringis astus talle vastu aga võistluste esinumber, kahel eelmisel EMil hõbedale tulnud Peter Müllenberg ning kohtunike häältega tuli eestlasel kaotust tunnistada.

„Ainari lagi on suurvõistlustel olnud teine ring, nii läks ka nüüd. Oli viimane aeg näidata, et ta suudab rohkemat. Tuleb endast võtta maksimum. Üks võimalus on tal veel end näidata,“ tunnistab Kade.

Nüüd on alles veel vaid viimane võimalus. See on juunis toimuval kvalifikatsiooniturniiril Bakuus.

„Nüüd on vaja saada palju erinevaid sparringupartnereid ja viia end kontrollvõistlustega vormi. Mai alguses ongi Helsingis sparringud ning 14. mail toimuvad Tallinnas ettevalmistavad võistlused. Kui ressursse piisab, siis käime ka väljas laagris. Olümpiale jõudmiseks on kindlasti vaja treeningu tugisüsteemid korda saada. Oleme realistid ja käime tee Rioni lõpuni pea püsti. Kuid mõeldes edasi Tokio peale, tuleb loota Eesti spordisüsteemi tugevnemisele, et sportlased saaksid keskenduda vaid spordi tegemisele,“ tõdeb Kade.