MMA Blogi: intervjuu Ronald Stimmeriga - „Võitlemine ei olegi igale mehele kaasasündinud oskus"

Et kogu see blogindus siin liialt ühe mehe bändiks ei kujuneks, annaksin meeleldi sõna ka oma treeneritele. Leidsime, et kõige õigem oleks seda teha intervjuu vormis. Kolmandana jagab oma nägemust asjadest Ronald Stimmer, kes lisaks minu treenimisele on võistelnud nii Brasiilia jiu-jitsus kui ka lukumaadluses ning õpetab praegu neidsamu spordialasid Tallinna spordiklubis 3D Treening.

Kui soovid Ronaldilt midagi teada saada, jäta küsimus kommentaaridesse. Nagu ikka, saavad kõik küsimused vastatud järgmise postituse lõpus. Intervjuuküsimused seadsid Ronaldile ritta Taavi Soorm, üks Eesti MMA ja BJJ käimalükkajatest, ning Ott Tõnissaar.

Ronald, räägi sissejuhatuseks, milline on Sinu taust võitlusspordis.

Ega siin väga palju rääkida ole - Brasiilia jiu-jitsuga alustasin umbes 10 aastat tagasi (2005. aastal) 3D Treeningu esimesel baaskursusel. Sel ajal oli ainult üks baaskursus, mis hõlmas nii maasvõitlust, maadlust kui ka poksi. Spordifanatt olen olnud kogu aeg - enne võitlussporti tegelesin erinevatel aegadel põhiliselt korv- ja jalgpalli ning pikamaajooksuga. Umbes samal ajal, kui alustasin maasvõitlustreeninguid, alustasin ka windsurfi ehk purjelauasõiduga, mis on jäänud mulle kõrvalhobiks siiani. Spordiarmastus viis mind õppima Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonda, kus mul tegelikult tekkiski huvi võitlusspordi vastu. Minu kursusel käis üks väga heal tasemel kergema kaalu vabamaadleja, kellega mul oli au võrkpallitunni lõpus puupõrandal natuke jõudu proovida. Enda arust olin ma kõva vend, jõusaalis suutsin rinnalt suruda ju 100 kg, aga sellest jäi väheks. Paar korda tõsteti mind kiiresti kergelt üles ja pandi pehmelt pikali. Sealt hakkas kooruma mõte, et võib-olla ei olegi võitlemine igale mehele kaasasündinud oskus, vaid seda peab ikka õppima / treenima! :)

Algusaastatel, kui ma olin 3Ds nn tavatreenija, ei olnudki mul sellist küsimust, kas ma võistlen - võistlemine oli selle ala harrastamise loomulik osa. Kuna mul puudub oma võistlemiste kohta igasugune statistika, enamik medaleid-karikaidki on ei tea kus, siis on võistlusmatšide täpset arvu väga raske öelda, aga eks see sinna 50-100 vahele jääb. Ilmselt olen paar korda võitnud eestikaid ning mõnel korral võistelnud ka välismaal. Aga ega ma neid võistusi auhinna mõttes väga kõrgelt hinda - ala oli noor ja konkurents ei olnud saanud veel tugevaks kasvada. Pigem oli see väga hea kogemus enese tundmaõppimise mõttes ning nende võistlemistega sain ka teada, et ega mu võistlusnärv tegelikult väga hea ole. Trenni- ja võistlussoorituse vahe oli päris suur. Hetkel on idee, et vähemalt korra aastas peaks treeneritöö kõrvalt võistlema, aga tundub, et aasta 2015 jääbki vahele!

Mis täpsemalt on Brasiilia jiu-jitsu (BJJ) ja millist rolli see tänapäeva MMAs mängib?

Brasiilia jiu-jitsu on maadluse üks osa, mis keskendub maasvõitlusele ja seal vastase kontrollimise läbi alistamisele. Aga eriti MMAs ei tahaks ma sellele enam läheneda nn stiililiselt (et on eraldi Brasiilia jiu-jitsu, sambo, catch wrestling, vabamaadlus jne), vaid pigem lihtsalt kui maasvõitlusele. Igast stiilist on võtta (mõnest rohkem, mõnest vähem) midagi head ning kokku saabki panna stiilidest väljaspool seisva distantsi, mis on siis kogum kõigest, mis töötab ja on vajalik MMAs, kui võitlus maha läheb. Sama kandub MMA puhul tegelikult üle ka teistele võitlusdistantsidele ning tihti on see nn stiilinimi juures siis, kui keegi tahab midagi müüa - kuhugi kuuluda või teistest eristuda.

Samuti ei eelistaks ma MMAs ühtegi distantsi teisele (maasvõitlus, lähivõitlus, püstivõitlus). Areng peaks toimuma pidevalt ja igal pool. Nõrkusi peab järele aitama ning tugevusi ei tohi ka ära unustada. Oluline on ka see, kuidas need erinevad distantsid koos töötavad. Eks see kompott on tänapäeva MMAs väga korralik. Erinevaid näiteid on palju - on võitlejaid, kes on väga tugevad üksikalal (must vöö BJJs, olümpiatasemega maadleja), aga puuris ei suuda kuidagi oma tugevust tööle saada. Samas on mehed, kelle üksikala kandub väga hästi üle vabavõitlusse. On ka selliseid variante, kus kõiki kolme ala tehakse eraldi väga hästi, aga puuris ei taha need kuidagi kokku klappida, ning samuti ka selliseid, kellel tuleb oma nn põhiala kõrvalt mingi muu ala hoopis paremini välja jne. Nii et variante on kõvasti ning sellest lähtuvalt tuleb ka tihti treenida midagi rohkem ja midagi vähem.

Ehk maasvõitluse roll tänapäeva MMAs on täpselt sama suur, kui on lähivõitlusel ja püstivõitlusel.

Räägi natuke lähemalt oma tööst Tallinna spordiklubis 3D Treening.

Võib vist öelda, et ma olen professionaalne treener - ma ise defineerin ka ennast läbi selle ning hetkel on see mu ainuke elatusallikas. Mul on klubis oma BJJ treeninggrupp, kuhu kuuluvad algajamad maasvõitlushuvilised, ning samuti viin ma läbi maadluse algkursust. Kuna meie klubi peatreener Priit Mihkelson on kõrgelt hinnatud ka mujal maailmas, siis juhtub päris tihti, et pean lisaks vedama ka edasijõudnute gruppi. Samas on minu kohustuste hulk 3D Treeningus kõvasti laiem: palju administratiivset tööd, klubi statistika, üritused, promo jms.

3D Treening on Eesti suurim spordiklubi, mis pakub sportliku vabavõitluse (sh poks ja maadlus) ja Brasiilia jiu-jitsu / lukumaadluse treeninguid. Kõrgajal on meil klubis u 250 inimest. Klubis treenimise alustamiseks on meil välja pakutud kaks võitlussuunda: BJJ / MMA maasvõitlus või MMA püstivõitlus. Me kutsume seda algkursuseks ja selle läbimisel on võimalik treenida juba vastavates põhigruppides. Samuti on võimalik teha eraldi läbi ka maadluse algkursus, mis hõlmab vabamaadluse ja Kreeka-Rooma maadluse algõpet. Sealt edasi, taseme tõustes, on hiljem võimalik liikuda ka edasijõudnute gruppi. Kuna oleme oma treeningu kvaliteedis päris kindlad, siis on võimalik alustada treeninguid meil tasuta. Uurige meie kodulehte, kust saab kogu info ilusti kätte, ja kui midagi jääb arusaamatuks, saab meile helistada ja üle küsida.

Kuigi meie klubi on põhiliselt mõeldud ikkagi tavainimesele / tavaharrastajale, on meil võimalik teha ka võistlussporti. Meil on loodud MMA ja BJJ võistlustiimid, kuhu kuuluvad need inimesed, kes treenivad suurema koormusega ning kelle eesmärgiks on võistelda ja tulemusi saavutada.

Oled tegutsenud ka vabavõitluse kohtunikuna, kuid ühel hetkel Sind areeni ääres selles rollis enam näha ei saanud. Miks kohtunikutöö sinnapaika jätsid?

Olen olnud vabavõitluse punktikohtunik ja enne seda olin paaril võistlusel isegi vahekohtunik. Eks neid põhjuseid oli mitmeid, miks ma lõpetasin, aga põhiline oli, et see töö ammendas ennast minu jaoks ja muud kohustused seoses 3D Treeninguga kasvasid järsult. Aga igal juhul oli see väga õpetlik ja kasulik periood - mõistmine MMAst paranes tunduvalt.

Mis asjaoludel Sa Otiga esimest korda kohtusid ja mis mulje ta Sulle tookord jättis?

Ma arvan, et eks see kuskil BJJ võistlustel oli. Me oleme Otiga võistlustel päris mitmel korral omavahel sarved ristanud. Võib isegi öelda, et olime teineteisele väärilised vastased. Meie matšid ilmselt väga huvitavad vaadata ei olnud - kõvasti kulutasime energiat, aga suurt midagi ei juhtunud. Suuresti „keegi-tegi-peaaegu-ära-mingi-tehnika" abil see võit saadi.

Esimene mulje Otist oli neutraalne - kindlasti ei mõjunud hästi need kaotused võistlustel ja ega ma väga suur Oti huumori austaja ka ole! :) Hiljem lisandus sinna ka muidugi palju positiivset - eriti avaldas muljet väga kõrge treenimiseetika ning korrektsus ja täpsus asjade ajamises.

Kuidas Oti treeneriks sattusid ning milline teie koostöö täna välja näeb - millist rolli meeskonnas mängid?

Nüüd siin lähiajal tegime üle pika aja koos trenni ja pärast seda tuli Ott välja pakkumisega, et ma oleksin ametlikult tema maasvõitluse treener. Ega ma alguses sellest väga vaimustunud ei olnud. Otti teades ei olnud sellist pehmelt tegemise varianti - kas kõik või mitte midagi! Ma võtsin väikese mõtlemisaja ning selle aja sees tegime koos veel mõned treeningud. Lõpliku otsuse tegemine ei olnud tegelikult siiski raske, sest ma nägin, et mul on hetkel Otile palju anda, samas olen ma võimeline talle treeningpartner olema (kaal ka sarnane); minu maasvõitlus on paljuski maadluspõhine, mis kandub hästi üle MMAsse; mulle meeldib rünnata jalalukke; olen küllaltki hästi kursis MMAs toimuvaga; mul on mõningaid kogemusi poksis ja maadluses; olen jitsigeeniuse Priit Mihkelsoniga pidevas kontaktis; ega neid jiu-jitsu treeneri valikuid Eesti väga olegi jne.

Põhilise osa meie koostööst moodustavad matitreeningud, kus olen kas osaleja või jälgija. Toimub tehnikate vahetu parandus / analüüs ning hiljem ka videoanalüüs. Samuti saadab Ott mulle oma treeningvideoid Tartust, mis ma ka läbi töötan ja talle esitan. Eks mul hakkab pilt Oti tugevustest ja nõrkustest maas nüüd juba selgemaks saama. Samuti oleme saanud juba mõned kohad paremaks treenida!

Kas Sinu kokkupuude vabavõitlusega mõjutab ka BJJ treenimismetoodikat?

Ei.

Millega lisaks spordile ja 3D Treeningu vedamisele veel tegeled?

Salahobideks on mul kitarrimäng ja Rubiku kuubiku lahendamine. Aga eks mida vanemaks saan, seda rohkem olen hakanud hindama lihtsaid asju, nagu mõni tore vestlus sõbraga, muusika kuulamine või kasvõi looduses veedetud päev vms.

Samuti tegutsen projektiga Master Of Movement. See on selline treening, kus saab taastada / õppida kasutama oma keha liikuvust. Õpetame seal inimesi liikuma ja oma keha kontrollima, pakkudes mitmekülgset ning igapäevaeluks ja spordiks kasulikku treeningut. Kui BJJ ja MMA on väga komplekssed spordialad ja nõuavad tihti väga keerulisi liigutuskomplekse, hõlmates korraga mitmeid liigeseid, siis treenerina olen täheldanud, et inimesed ei suuda tihti ühte liigestki korralikult liigutada. Sealt tekkiski meil idee teha treening, mis tegeleb inimeste liikumisvõime parandamisega ja on mõnus vaheldus sellistele „rabeleme higi lahti - tehnika pole oluline" treeningutele. Oled sa siis inimene, kes pole pikalt või üldse mitte sporti teinud või tegeled juba mingisuguse spordialaga - ma näen kasu sellest mõlemal juhul.

Milline on Sinu elufilosoofia treenerina? Millest lähtud, kuidas lood süsteemi ning kuidas Sul õnnestub oma sportlastele kohale jõuda?

Pidev areng ning püüd vältida fikseeritud mõtteviisi (fixed mindset)! Kui on parem meetod, peab seda ka kasutama ning proovin eemale hoida sellest, kus ma arvan, et olen lõplikult valmis treener ja tean kõike. Hetkel näen treenerina ikka veel tohutut arengupotentsiaali.

Spotlastele kohale jõudmiseks ei tee ma eraldi mingeid samme, proovin jääda iseendaks, olla aus, positiivne, toetav, töökas, täpne. Sama ootan ka vastu!

Vastused lugejate küsimustele - vastab Kristjan Press

Kindral... (13.10.2015 15:45)

Press on hea treener ja maadleja..:)...konkreetne,nõudlik,teadlik.... Kas järgmised Eestikad maadluses teed ka kaasa? Võiksid teha ju veel..:)

Võistlemissoov on olemas, aga päris ilma treeninguta ma matile ei lähe. Kuna uus ilmakodanik tulemas, nüüd siis juba teine, ning ka muud tööd-tegemised nõuavad oma osa, pole trenniaega sel korral kahjuks kusagilt võtta. Seda aga, mis tulevik toob, praegu öelda ei oska. Võimalik, et proovin lähiaastatel teha kaasa veteranide MMil - vanus oleks lubanud juba sel aastal osa võtta :)