Maadluse ABC ehk miks Nabi MM-finaali kaotas

 (47)
Heiki Nabi finaal Riza Kayaalpiga
Heiki Nabi finaal Riza KayaalpigaFoto: THOMAS SAMSON, AFP

Maadlusreeglid muutuvad umbes sama tihti kui Eesti valitsused, sestap siinkohal väike selgitus, mille eest punkte antakse.

Kreeka-rooma maadluses võib teenida 4 punkti siis, kui heidetakse vastast nii, et tolle selg on kukkumisel maa poole.

Heite korral, kus vastase jalad on küll õhus, kuid selg maa poole ei ole – näiteks parterist ülevedu – saab 2 punkti.

Vastase parterisse panek ehk matile surumine, tähendab 2 punkti.
Matilt välja trügimine – tõugata ei tohi – tähendab 1 punkti.

Punkte saab kreeka-rooma maadluses teenida ka vastase passiivsuse eest ja just passiivsuspunktid saidki MM-i finaalis Heiki Nabi ja Riza Kaylaapi vahel otsustavaks.

Maadleja on passiivne siis, kui maadleb pea all (nagu tegi Nabi) või liigub matil tagurpidi ehk laseb end trügida.

Kohtunik otsustab, millal on maadleja passiivne. Esmalt teeb ta hoiatuse, teisel ja järgnevatel kordadel saab vastane punkti. Finaalis karistati Nabit kolm, vastast kaks korda passiivsuse eest, sestap Kaylaap võitis 2:1.

Naistemaadluse reeglid on erinevad

Naistemaadlus, kus medalit jahib Epp Mäe, on sisuliselt vabamaadlus. Heidete eest antakse punkte samal moel kui kreeka-rooma maadluses, kuid passiivsuse eest otse punkti ei saa.

Kui kohtunik määrab passiivsuse eest karistuse, antakse karistuse saanud maadlejale aega 30 sekundit, mille jooksul ta peab võtte tegema. Kui ei tee, saab vastane punkti.