Juba möödunud hooaja lõpus sõlmis triatloni alaliit Synlab meditsiinilaboriga koostööleppe, mille raames teostatakse vereanalüüse 14 Eesti triatleedil sealhulgas noortekoondisesse kuuluvatel juunior- ja noorsportlastel. Nüüd on noorte tegemistele pannud õla alla ka Tartu Ülikooli Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, kellega koostöös hiljuti tehtud põhjalikud testid triatloni tulevikulootustes palju elevust tekitasid.

„Isiklikult polnud varem seesuguseid teste teinud, seega kõik oli uus ja huvitav ning jättis väga asjaliku mulje. Arvan, et nii meile kui ka teadlastele, kes meiega tegelesid, oli see heaks kogemuseks,“ rääkisid noortekoondise liikmed eesotsas Henry Räppo, Kevin Vabaoru, Johannes Siku ja Peeter-Erik Rummoga põnevatest ja harivatest testipäevadest.

Milliseid teste siis noortekoondise triatleedid Tartu Ülikooli instituudis tegemas käisid? Täpsema ülevaate annab Tartu Ülikooli spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu:

„Koostöö Eesti Triatloni Liiduga sai alguse varakevadel, kui Marko Albertiga täiendkoolituse raames alaliidu arengutest rääkisime. Seadsime eesmärgiks pakkuda noortele ning nende treeneritele funktsionaalse testimise näol tuge, mis aitaks hinnata noorte sportlikku sooritusvõimet ning ühtlasi oleks abiks treeningplaanide ja treeningülesannete lahendamisel.“

Mäestu jätkab: „Esialgu plaanisime funktsionaalseid testimisi jalgrattal ja joostes, kuna meil tegelikult puudub kogemus kuivõrd me suudaksime kasvavate kiirustega testi simuleerida basseinis. Peamiseks probleemiks on siin etteantava kiiruse jälgimine, mis oma suhteliselt kitsa ajaraami osas võiks osutuda noortele probleemiks. Samas olime seda meelt, et tuleviku kontekstis võiks seda siiski katsetada ning siis analüüsida, kuidas edaspidi basseinis testimisi noortel läbi viia.

Püüdsime kiiruse kontrollimist lahendada nii-öelda abiliste kasutamisega, kes basseini äärel etteantud kiirusega ujujatega kaasa kõndisid ning kelle järgi sai vajadusel tempot korrigeerida, sest liikuva veega basseini meil kahjuks ei ole ning samuti ei ole hetkel varustuse hulgas näiteks basseinipõhja asetatavat tulede süsteemi, mis lubaks sportlasel tempot jälgida.“

Esimese testi käigus tuli noortekoondise triatleetidel ujuda 5 x 200 meetrit, millest viimase lõigu kiirus oli konkreetse indiviidi maksimaalne sooritus ning eelnevate lõikude kiirused vastavalt 10, 15, 20 ja 25 sekundit aeglasemad.

„Võtsime selle testi käigus näpuotsast verd ning määrasime pulsisageduse iga koormuse järel hindamaks pingutuse ulatust. Sama protseduuri kordasime ka testi lõpus 3. ja 15. taastumisminutil. Testi peamiseks eesmärgiks oli optimaalsete treeningkiiruste leidmine,“ kirjeldab Mäestu testi käigus teostatud toiminguid ja sihte.

Teise funktsionaalse testina viidi järgmisel päeval läbi komplekstest veloergomeetril - kasutati isiklikke jalgrattaid - ja jooksulindil. Kogu komplekstesti jooksul kasutas testitav sportlane näomaski hapnikutarbimise mõõtmiseks.

Test algas jalgrattal, kasutati kasvavaid koormusi ning kui vaatlusalune jõudis anaeroobse läve kiiruseni, siis test katkestati ning viieminutilise puhkuse jooksul võeti kolmandal taastumisminutil näpu otsast verd laktaadi kontsentratsiooni määramiseks. Seejärel vahetati rattakingad jooksujalanõude vastu ja sooritati kasvavate koormustega test jooksulindil kuni maksimaalse suutlikkuseni.

Jarek Mäestu: „Ehkki ka siin testimisel tuli vahepeal modifitseerida testiprotokolle, kuna sportlaste vanused ja seetõttu ka tase olid mõnevõrra erinevad, võib öelda, et protokoll tervikuna oli sobiv hindamaks triatleedi funktsionaalset võimekust üsna erialastes tingimustes. Antud testi jooksul arvutati vaatlusalustele ka nende aeroobse ning anaeroobse läve kiirused ja vastavad pulsisagedused nii jalgrattal kui joostes, mille põhjal saavad sportlased oma treeningintensiivsusi kontrollida.“

Mäestu kinnitab, et sarnased testimised on kindlasti plaanis viia läbi ka võistlushooaja lõpus, et näha kuidas võistlushooaeg mõjutab funktsionaalset võimekust. Muuhulgas mõõdetakse kõikidel sportlastel ka nende keha koostist hindamaks luu-, lihas- ja rasvamassi nii kogu kehas kui erinevates keha segmentides. Kõrvutades testide tulemusi tehtud treeningutega, saab ühtlasi analüüsida, kuidas funktsionaalse võimekuse ja treeningkoormuse mõju tulevikus paremini ära kasutada.

„Kokkuvõttes võib öelda, et esimene testimine õnnestus väga hästi. Sportlased olid motiveeritud ja kõik kulges tõrgeteta,“ väljendab Mäestu instituudi nimel rahulolu ning lisab: „Positiivne märk oli ka sportlaste kõrge vastupidavuslik töövõime, mis täna lubab neil kõigil seada triatlonis kõrgeid sihte.“

Esmaseks sihiks on noortekoondisel juba nädalavahetusel Austrias Kitzbühelis toimuvad triatloni Euroopa meistrivõistlused, kus meie juuniorid Henry Räppo, Kevin Vabaorg ja Peeter-Erik Rummo püüavad korraliku tulemuse teha.