Haapsalus oma isa Endel Nelise tööd jätkates, vehklemist elus hoidev Helen Nelis-Naukas on avalikkuse ees tuntud kui Eesti vehklemise värvikaim persoon. Ta ei hoia end tagasi arvamust avaldades, emotsioone välja näidates ega vajadusel pea ees konflikti tormates.
Neli-Naukases peituvad meeletud emotsioonide laengud. Ta ei varja, et võib tund aega järjest nutta, kuid seejuures lõõmab temas ere leek, mis ei lase üheski olukorras leppida kaotuse ega tema silmis ebaõiglusega. Mõned nädalad tagasi sai ta treenerina emotsionaalse tasu, kui tema õpilane Katrina Lehis võitis Euroopa meistritiitli.
Nelis-Naukas, oled olemuselt maksimalist ja sind saadab veidi hullumeelse kuulsus.

See on vist isast, kes oli olemuselt maailmaparandaja. Mulle meeldivad veel kaks sellist inimest: Anu Saagim ja Märt Sults. Kui selline kuulsus on külge poogitud, pole muud teha, kui vunki juurde panna. Teine variant on end ära peita. Olen seda ka proovinud, kuid selles töös see ei õnnestu. Konkurents on suur ja alati leidub neid, kes soovivad sulle kaikaid kodaratesse loopida. Võtame kasvõi viimase juhtumi MM-ile sõitva koondisega. (Lehis pääses tiitlivõistlustele vehklemisliidu juhatuse eriotsusega – toim.) Selle põhjal arvan, et hoopis teised on hullud. Sest see, mida sa näed, on sinus endas. Kui keegi näeb mind hulluna, on ta ise hull.