Nimelt otsustas ROK, et kõik Venemaa ja Keenia sportlased peavad Rio de Janeiro olümpial osalemiseks oma puhtuse tõestamiseks läbima rahvusvahelise lisakontrolli. Lõplik otsus nende starti lubamiseks jääb juba iga spordiala rahvusvahelise alaliidu otsustada.

„ROKi poolt kaval otsus. Selline vaikimisi totaalne keeld, mis kätkeb endas ventiili, et kui suudad puhtust tõestada, saad osaleda. Vastutus lükati alaliitudele,“ kommenteeris Port. Ta nõustus, et normaalolukorras peaks asi toimima vastupidiselt – dopingukütid peaksid tõestama sportlase pettust. Paraku on Venemaa spordis dopingupettus süstemaatiline ja puhta spordi eest võitlemiseks tuleb ette võtta jõulisi samme. „See on see probleem, et kõik, kes Venemaa lipu all võistlevad, on määritud. Riik on teinud sportlastele karuteene ja kõigi elu ära rikkunud. Kui riigis oleks dopinguvõitlusega kõik tipp-topp, käiksid ajad teistpidi,“ selgitas Port.

Paljud tunnevad kaasa neile Venemaa sportlastele, kes ei ole positiivset dopinguproovi andnud, kuid saavad kollektiivses korras karistada. Küsitakse – milles need puhtad sportlased süüdi on? „Nemadki ei ole süütud,“ lükkas Port selle retoorika ümber ja põhjendas: „Tegemist on suurema probleemiga, kõik teavad, mis seal toimub, aga on kollektiivselt vaikitud. Reeglite rikkumine on ka see, kui pettustest ja kahtlustest ei informeerita. Kui nad oleksid varem tähelepanu pööranud, et sellega (dopingukontrolliga – M. R.) on asjad hapud, poleks kõike seda juhtunud.“

Venemaa kõrval sai samasuguse karistuse ka Keenia. „See pole üllatav. Ka seal on asi toimunud samas võtmes. Neidki on korduvalt hoiatatud ja testimisele etteheiteid tehtud. Natuke on see ROKi abikink Venemaale – nad pole nüüd ainsad, keda karistatakse. Aga ei saa öelda, et süütu Aafrika riik ohverdatakse, neilgi on selge süü olemas,“ tõdes Port.