„Kui kõrge siht ära kaob, panen päevapealt ala maha. Selleta pole mingit point’i sporti teha,” lausub ta resoluutselt. Viha kaotamise vastu paneb pingutama. „Ükski sportlane ei ütle, et nüüd on medalite limiit täis. Ikka nii, et mida rohkem, seda uhkem.”
Tulest, veest ja vasktorudest läbi käinud 37-aastasel Novosjolovil jäi seljataha elu parim hooaeg. Esmakordselt sai ta ühel aastal kaks individuaalset tiitlivõistluste medalit, maailmameistrivõistlustelt hõbeda ja Euroopa meistrivõistlustelt pronksi. Kummaline on mõelda, et seda hooaega ei oleks tegelikult tohtinud tulla.
