18-aastane Nitski on otsustanud Eestit esindama hakata ning oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi loodab andekas noorujuja teha juba maikuus Londonis toimuval pika raja Euroopa meistrivõistlustel.

Delfi toob siinkohal oma lugejateni Eesti ujumisliidu intervjuu Nitskiga.

Millal ja miks sa Eestist lahkusid?

Olin siis kaheaastane. Ilmselt oli põhjuseks see, et mu ema soovis elumuutust.

Eesti keelt sa vist ei räägi?

Ei, valdan inglise ja vene keelt ning räägin natukene ka prantsuse ja hispaania keelt.

Millega sa hetkel Kanadas tegeled?

Õpin Toronto ülikoolis esimesel kursusel masinaehitustehnoloogiat ning ujun kooli meeskonnas. Kui olen bakalaureuseõpingud lõpetanud, tahaksin edasi õppima minna Ameerika Ühendriikidesse või Euroopasse.

Millised on ülikoolis su treeningtingimused?

Mu treener on Byron MacDonald, kes on töötanud siin kooli juures pea 40 aastat. Samuti on siin abitreener, jõusaalitreener ja massöör, kes võistkonnaga kaasa reisivad. Ka arstide poole saame ülikoolis iga hetk pöörduda.

Nüüd plaanid sa aga suurvõistlustele Eesti lipu alt pürgima asuda?

Kui ma alustasin ujumisega, ei teadnud ma veel, et hakkan kunagi mõnd riiki esindama. Sain nooremana kutseid erinevate Kanada meeskondade juurde, kuid ei mõistnud veel toona, et võiksin hoopis Eesti eest tulevikus võistelda. Kanadas alustanuna oli mul keeruline riiki vahetada - ma ei teadnud, kuidas seda teha. Nüüd, mil olen vanem ja treenin ülikooli juures, on mul vabadust rohkem otsuseid ise vastu võtta. Nii olengi valinud Eesti koondise esindamise.

Peaaegu kogu mu pere elab Tallinnas või kuskil Euroopas. Samuti on suurem osa mu sugulastest esindanud spordis just Eestit: vanaema Nelli oli riistvõimleja ning vanaisa Osvald maadleja ja judokas. Eestit esindades avaneks mul võimalus osaleda paljudel erinevatel võistlustel, samal ajal kui kanadalased liiguvad peamiselt ringi vaid Põhja-Ameerikas. Ka Eesti ujujad on olnud üsna hästi pildil. Kokkuvõttes oleks Eesti esindamine minu jaoks seega taasühinemine perega ja konkurentsivõimelise koondisega liitumine.

Millised ambitsioonid sul spordis on?

Loodan lõpuks jõuda olümpiale, kuid üldiselt tahan ma lihtsalt võistlemist nautida. Loodan, et saan lõpuks võimaluse maailma paremate ujujatega rinda pista.

Millised ujumisstiilid su tugevamad on?

Peamiselt liblik-, vaba- ning kompleksujumine, kuigi treeningutel harjutan kõiki stiile. Olen tugevam pikas basseinis ja pikematel distantsidel.

Kui palju sa tead praegu Eesti ujujatest?

Jälgin üle maailma ujumistulemusi - Ameerikast, Kanadast, Eestist, Suurbritanniast ja mujalt. Mul on hea meel, et Eestis on palju häid noorujujaid, kes rekordeid üle löövad - see lubab ilusat tulevikku. Olin üllatunud, kui hästi eestlased lühiraja Euroopa meistrivõistlustel ja Põhjamaade meistrivõistlustel esinesid. Oleks tore nendega juunis Eesti meistrivõistlustel konkureerida.

Elan Kanadas teise väliseestlase Josh Goldi kõrvaltoas, räägime tihti omavahel Eesti ujujate tulemustest. Kuna Joshi õed Vanessa ja Aleksa esindavad samuti Eestit, tean üsna hästi, mis Eesti ujumises toimub.

Kes su Eesti treener on?

Sergei Mihhailov ujumisklubist Aktiiv.

Rio olümpial sa siiski osaleda veel ei saaks, eksole?

Jah, Rio olümpial mitte, kuid loodetavasti saan rohelise tule maikuus Londonis toimuva pika raja EM-iks.

Lõpetuseks, ütle enda kohta veel midagi huvitavat.

Mulle meeldib lahendada rubiku kuubikut ning soovin tulevikus õppida väikelennukiga lendama.