Tema poeg Jaan Talts juunior pidas isa sel päeval meeles ja postitas ka sotsiaalmeediasse huvitava tagasivaate – nimelt tema Talts juuniori ema poolt enne 1972. aasta Müncheni olümpiat Spordilehele antud intervjuu.

„Süda valutas Jaani pärast. Olin tema juures Podolskis enne ärasõitu Münchenisse ja nägin, millise rõõmu ja murega tõstjad harjutasid. Jaani enesetunne oli hea ja treeningud möödusid märkamatult. Ootamatu oli 26. augusti hommik – Jaan ei saanud jalale toetada. Valud olid nii suured, et päevane treening jäi pooleli. See oli esimene kord, kus Jaan katkestas treeningu.

Valu vaigistamiseks tehti mitu süsti. Arstid võtsid ette põhjaliku läbivaatuse ja ütlesid, et puusaliigeses on närvipõletik. Kiiresti alustati ravi, kuid oli lahtine, kas Jaan Münchenis võistleb või ei. Pisarsilmil jätkas ta treeninguid. Vorm oli hea ja ta ise oli veendunud, et kogusummas kuussada kilo peaks kindlasti tulema. Nähtavasti arstide abiga sai Jaan siiski niikaugele, et võis minna 4. septembri õhtul tõstma.“

Talts osales Münchenis kuni 110kiloste meeste hulgas. Ta surus 210 kilo, rebis 165 ja tõukas 205. Kogusummaks seega olümpiarekordit tähistanud 580 kilo, edu hõbedale tulnud bulgaarlase Aleksandar Krajtševi ees oli 17,5 kilo. Talts üritas juba võidumehena tõugata ka 225 kilo, mis andnuks summaks ihaldatud 600, kuid seda ta kirja ei saanud.

Eesti Päevalehe ja Delfi sporditoimetus ühineb Jaan Talts juuniori õnnitlustega!