Tallinn, Stockholm ja Helsingi korraldavad üheskoos olümpia? Sõõrumaa: miks mitte!

 (4)
Urmas Sõõrumaa
Urmas SõõrumaaFoto: EOK

„Pärast Pariisi ja Los Angelese suveolümpiaid peab mängude korraldamises midagi oluliselt muutuma. Kui jätkata samal moel, saavad olümpiat edaspidi korraldada ainult suured ja autoritaarsed riigid. Kui teha veel suuremalt ja veel võimsamalt, siis tuleb hakata mänge eri linnade või riikide vahel jagama,“ ennustab Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

Kas Stockholm, Helsingi ja Tallinn võiks jõud ühendada ning 2032. aasta suveolümpia korraldajaks kandideerida? „Miks mitte,” tuleb julgete mõtete poolest tuntud mehelt kiire vastus.

Saskia Alusalu üllatas meid Pyeongchangi taliolümpial neljanda kohaga. Kas Eestisse tuleks kiiremas korras ehitada kiiruisutamise hall?

Võttes arvesse Saskia Alusalu edu kiiruisutamises ja seda, et tegemist on eestlasele sobiva alaga – on meil ju Ants Antsoni näol olemas olümpiavõitja –, siis tasub selle peale kindlasti mõelda. See, et eestlane võidab olümpial 100 meetri jooksus medali, on vähetõenäoline, aga kiiruisutamises võib edu tulla küll. Kiiruisutamise hall looks võimaluse aasta ringi alaga tegeleda ning see oleks suur kingitus spordialale ja ala harrastajatele. Ei saa ka ära unustada tõsisaja, et see annab konkurentidega võrdse lähtepositsiooni.

Seotud lood:

Saskia Alusalu edulugu on tore, kuid paljud ei tea, et ta pidi olümpial laenama massaažilauda ja kasutama salaja Kanada massööri teenust. Absurd ju! Kas see kivi läheb EOK või Eesti Uisuliidu kapsaaeda?

Mis me sellest kapsaaiast ... Kui sportlane on loodud kusagilt tulema ja minema, siis ta läheb niikuinii. Võtame kas või Sildarude pühendumise – nad elavad täielikult spordi nimel ja viibivad suurema osa ajast suusakeskustes. Ilmselt oleks ka neil paljustki rääkida. Tore oleks ju nii, kui Eestis oleks kiiruisuhall ja lastele on karjäär varajasest noorusest alates ette laotud. Arvan, et seda magusamalt Saskiale need võidud maitsevad. Elus lihtsalt on niimoodi.

Olümpia ajal arutati elavalt, kas programm võiks täieneda mõne uue alaga. Pyeongchangis esitleti näiteks lumevõrkpalli ja rattasportlased üritavad läbi suruda cyclo-cross’i. Kas taliolümpia programm peaks olema rikkalikum või tuleks mõni ala välja vahetada või peaks jätkama vanaviisi?

Spordis domineerivad need alad, kus on raha ja meedia tähelepanu. Traditsioonilised spordialad, sinna hulka kuulub näiteks ka kiiruisutamine, otsivad atraktiivsuse tõstmise nimel uuendusi. Olümpiamängudel üldiselt on keeruline muudatusi sisse viia, kuna sportlaste arv on piiratud. Uute alade kohapealt arvan, et määravaks saab atraktiivsus ja lai kandepind ning eelkõige televisiooni huvi.

Kindlasti oli Teil Pyeongchangis nõupidamisi teiste riikide olümpiakomiteede juhtidega. Millised olid peamised jututeemad?

Liiga palju domineeris poliitika, sportlikud tulemused jäid tagaplaanile. Mina ei saa siiani aru, miks peatati Venemaa liikmelisus Rahvusvahelises Olümpiakomitees vahetult enne mänge ja taastati kohe pärast olümpia lõppu. Miks siis kohe pärast mänge? Mine ja kontrolli üle, kas kõik vastab nõuetele! Kahe Korea lähenemine on iseenesest väga tore, kuid miks seda pidi just olümpia ajal nii jõuliselt tegema? Samas näitab kogu see tsirkus spordi kohta maailmas. Järelikult on tegemist nii võimsa valdkonnaga, mis liigutab ka suurt poliitikat.

Viimast kaht ja järgmist taliolümpiat silmas pidades jääb mulje, et see võistlus on atraktiivne ida pool ja Aasia riikides. Miks nii?

Olümpiamänge pole eelkõige rahalises mõttes lihtne korraldada ja järjest raskemaks läheb. Olümpia võõrustamine eeldab kolossaalseid investeeringuid ning teatud linnad või piirkonnad muutuvad täielikult. Me näeme ka Eestis, kui suurt vastuseisu võib tekitada näiteks Rail Balticu ja tselluloositehase ehitamine. Demokraatlikes riikides ongi otsustusprotsess keeruline.

Pikemat intervjuud Sõõrumaaga loe edasi ajakirjast Sport.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare