Reedel ütlesite, et teil on koos 14 häält. Kas tõesti ühe häälega jäitegi ukse taha?

Algul jäi üks puudu, pärast kaks. Olin reede pärastlõunase seisuga täpselt lati all. Erinevad alaliidud, kes viimaste otsustajate seas olid, andsid oma hääled Jüri Ratasele ja nii ei tulnudki mulle sealt enam midagi. Ühesõnaga jäin napilt lati alla.

Olete te pettunud?

Ei ole. Muidugi ma oleks tahtnud latist üle saada, aga selline tulemus andis väga selge sõnumi, et kas ei ole veel minu aeg või ei ole Eesti sport muudatusteks valmis. Inimesed tahavad, et sport läheks täpselt samamoodi edasi.

Jüri Ratas, Urmas Sõõrumaa ja Tõnu Tõniste ei tooks siis muudatust?

Seda näitab elu.

Mille taha teie mittepiisav häältesaak jäi?

Ei oska öelda. Ilmselt olid teiste meeste mõtted minu omadest paremad. Mõnes mõttes on hea, et nii läks, sest minu nägemuses oleks pidanud nüüd alles õige kampaania lahti minema ning nii väikese toetusega oleksin ma jäänud rohkem statisti ja meelelahutaja rolli. Kampaaniaga peavad tegelema ikka need, kellel on reaalne šanss valituks saada. Praegu on kolmel mehel see võimalus olemas.

See ei näita siis midagi, et Ratasel on 50, Sõõrumaal 28 ja Tõnistel 19 toetushäält?

Ei näita. Järgmine voor toimub salajane hääletus. Olen täiesti veendunud, et paljud hääled muutuvad päris kindlasti. Kõik võib minna hoopis teistmoodi.