Kas riigilt saadud 14 miljonit eurot on Eesti spordile vähe või palju?

Rahast ei pääse üle ega ümber ka Eesti spordis. Atleedid leiavad üsna üksmeelselt, et riik toetab neid vähe. EOK peasekretär selgitab kavandatavaid muudatusi: vähem allikaid, rohkem raha.

Teeneka korvpallitreeneri ja EOK täitevkomitee liikme Jaak Salumetsa sõnul ei ole probleem raha hulgas, vaid selle oskuslikus jaotamises. „Tegelikult on aastaid ja aastaid rahastatud nii-öelda tühje alasid, mis ei tee mingit tulemust, ent viimasel ajal on asjad paremaks läinud. Arvan, et Eesti spordis on raha palju, kuid me ei kasuta seda efektiivselt, ei suuna sinna, kuhu peaks,” arutles Salumets mõne nädala eest.

Ajalooraamat või teibad?

Üksikjuhtumeid vaagides on pilt segane. Kui tõstmisliit küsis vormiliselt EOK kaudu, kuid tegelikult poliitikute jagatud 1,2 miljoni eurosest katuserahapakist noorteprojekti laagriteks ja võistlusteks 10 000 eurot, et MM-pronksile Mart Seimile kasvaksid mantlipärijad, jäädi pika ninaga. Teivashüppaja Reena Koll püstitas tänu uutele Spiriti teivastele äsja uue Eesti rekordi 4.30. Tegelikult vajab ta Rio olümpiale pürgimiseks veelgi jäigemaid teibaid, kuid seda paari tuhandet eurot pole 19-aastasel tulevikulootusel kuskilt võtta. Kus on nüüd EOK järelkasvutiim „Märka järgmist põlvkonda” ja miks ei taga Eesti enimrahastatud alaliit talendikale noorele elementaarset varustust?