Teatavasti on kandideerimiseks vaja 15 häält (praegu on kõik seitse kandidaati reaalsuses alles kandidaadi kandidaadid) ja siiani pole mitte keegi näidanud avalikult, et tal on need hääled koos. Tamm tõstatas küsimuse, millest varem pole avalikkuses eriti räägitud. „Üks alaliit ütles mulle, et kahjuks on nad oma hääle juba ära andnud. Kui tähelepanelikult EOK põhikirja lugeda, siis see ei keela EOK liikmetel rohkem kui ühe kandidaadi ülesseadmist toetada,“ usub Tamm. „See on üllatav, kui ei tohi üle ühe hääle anda. Jabur! Korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk kutsub koondiselaagrisse ka rohkem kandidaate, kui lõpuks meeskonda mahub.“

Sukles: kas see on nali?

EOK peasekretär Siim Sukles tõdes, et viimasel ajal on temagi sellisest versioonist kuulnud, kuid ta lükkas selle variandi resoluutselt ümber – kandidaatide ülesseadmisel ja ka lõpphääletusel saab toetada vaid ühte isikut. „Kui ma seda juttu kuulsin, mõtlesin, et kas see on nali? Ma ei tuleks selle pealegi. See on umbes nii, et mul on kodus oma naine, aga natuke meeldib naabrinaine ka. Nii ei saa,“ selgitas Sukles.

Kui põhikirjas pole seda tõesti täpsustatud, siis valimiste reglemendis on sellekohane punkt olemas: „Kõigil EOK liikmetel (25 füüsilist isikut ja 98 juriidilist isikut) on õigus seada üles EOK presidendi valimisteks üks kandidaat.“

Matemaatiliselt võiksid 15 häält kokku saada kõik seitse meest, reaalselt on see väga raske ülesanne, sest väga ei taheta häält anda enne, kui usutakse, et toetatud kandidaat tõesti võidab või saab vähemalt hääled kokku. Usutavasti saavad 15 häält lõpuks kokku kaks-kolm, maksimaalselt neli kandidaati. Lõpphääletus on aga mingil põhjusel salajane (ma isiklikult ei saa aru, miks meil siin toredas Eesti vabariigis on nii palju asju salastatud (isegi lõviosa netikommentaatorite nimedest) – mida me kardame? Kelle kättemaksu?), seega võivad alaliidud ja eraisikud veel pooli vahetada.