Toomas Tõniste on sündinud Tallinnas ja tema lapsepõlvekodu asus Kadriorus. Aktiivse elulaadiga noormehele oli sport hobi nii maal suvekodus kui linnas lühiajaliselt tennise ja korvpalliga tegeledes. Kehalise kasvatuse tund oli üks tema lemmikutest ja koos vennaga olid nad kõige kiiremad nii jooksurajal kui ka paljudel teistel spordialadel, kus teistega rammu sai katsuda. Üheksandast eluaastast valisid poisid lemmikspordialaks purjetamise, kui Milvi Martin nad trenni kutsus. Alates 1981.aastast alustati purjetamistreeninguid Rein Ottosoniga ja seati kõige kõrgemad sihid.

Pirita lahesopist maailmavete medaliteni

Tippspordis saavutatuga on Toomas väga rahul, kuna paljud tolleaegsed konkurendid ei suutnud favoriidikoormaga hakkama saada ja jäid olümpiamedalitest ilma. Loomulikult leidub ka meie kaksikute purjetamiskarjääris kripeldama jäänud võistlusi, näiteks MM-idel pole Tõnisted medalit võitnud. „Olime vennaga füüsiliselt tugevad ja olümpiatulemustega rahul, kuid MM-id ebaõnnestusid eri põhjustel nii juunioride kui täiskasvanute seas.”

Toomas jutustab loo, kuidas nad saadeti 1986. aastal Tõnuga suurest Nõukogude Liidust esimesele tiitlivõistlusele Hollandisse juunioride MM-ile ning avaldab tänu grusiinist meditsiiniprofessorile ja delegatsiooni juhile, kes oli nende heast purjetamisest vaimustatud. Vennad juhtisid tiitlivõistlust viimaste sõitudeni, kuni tehniliste viperuste tõttu jäid lõpuks medalist hoopis ilma. Kõik mõistsid, et Tõnisted olid sellegipoolest teistest paremad, ja grusiin koostas poistele korrektse raporti, mistõttu välissõidud punalipu all edukalt jätkusid. Näiteks lubati Tõnistetel lennata noorte poistena kahekesi Hispaaniasse Salousse MM-ile – tol ajal ennekuulmatus olukorras, kus nende õde elas Austrias. Kohapeal hoidsid siiski silma peal nii koondise treener kui esindaja Moskvast, et nad õe juurde üle ei kargaks.

Kooliteelt ärimaailma

Toomas Tõniste lõpetas sportlaskarjääri ajal Tallinna Ülikoolis kehakultuuriteaduskonna ja alustas aastast 1992 ettevõtjana äritegevust. Eesti poliitikamaastikul on ta tegev olnud aastast 1998. Olümpiamängude hõbe- ja pronksmedaliomanikuna tunneb ta sporti läbi ja lõhki ning annab panuse nii tippspordi kui rahvaspordi arengusse ja ausa spordi reeglite järgimisse. Sportlikud eluviisid ja tervislik toitumine toodab tema arvates inimestele elurõõmu ja aitab tervisekuludelt kokku hoida.

„Majandus- ja ettevõtluskasvuga saab edaspidi sporti tõhusamalt toetada. Mul on hea meel, et erisoodustusmaksu eestvedajana riigikogus on see nüüd lõpuks ometi tehtud. Rahandusministrina püüan raha eri valdkondadesse juurde tuua, eriti just noortesporti, kuna üleminek noorteklassist täiskasvanute klassi on kõige valulikum,” ütleb Tõniste.