Inimesed paneb nii töö- kui ka eraelus liikuma motivatsioon. Motivaatorid on väga erinevad ja isiklikud. Sportimisel võib harrastajale olla porgandiks hea tervis, eneseteostus, soov kuuluda sarnaste huvidega inimeste seltskonda või hoopis välimus. Spordipsühholoog Kristel Kiensi sõnul on lihtsam pingutada, kui tegevusel on sinu jaoks sügavama tähendusega eesmärk. Mida rohkem on eesmärgi poole pürgimine sinu enda kontrolli all, seda parem. „Esimesena mõtle välja, mida sa enda käitumises muuta soovid. Pigem sea eesmärke, millega saad tegelemata hakata juba järgmisel päeval. Siht peaks olema pikemaajaline, aga keskenduda tuleks igapäevastele muutustele. Liiga kauged eesmärgid, mis nõuavad märkimisväärseid muutusi kohe, võivad tekitada suutmatuse tunde ja soovi tegevus pooleli jätta. Mida rohkem kogeme väikeseid eduelamusi, seda lihtsamaks läheb kaugemate sihtide suunas liikumine.“

Eesmärgid ja analüüs

Eesmärkide seadmisel soovitab Kristel nõu pidada spetsialistidega, kes ala tunnevad ja aitavad paika panna plaani, mis lähtub sinu taustast. Mida konkreetsem ja täpsem see on, seda lihtsam on plaani järgida. Soovitatav oleks numbriliste eesmärkide asemel keskenduda eelkõige muutustele käitumises ja elustiilis, mis võivad kaasa tuua tulemusega seostuva arengu (näiteks kaalus, distantsis või ajas). Treenides on pingutusest ülepingutuseni vaid väike samm. Seda tuleb eelkõige ette vähese teadlikkuse tõttu. „Ülepingutuseni jõutakse siis, kui oma tegevust ei analüüsita ja nui neljaks seatud eesmärkide suunas püüeldakse. Eesmärkideni liikumisel tuleb aga analüüsida sedagi, kuidas teekond kulgeb. Kui sihid on liiga kõrged ja sa neid ei saavuta, tähendab see, et need olid ebarealistlikud. See ei tähenda, et oled läbi kukkunud, vaid seda, et eesmärgid tuleb ümber teha.“

Õpi ebaõnnestumistest

Kiiresti, kaugele ja kõrgele püüdmine pole spordis edasiviiv jõud. Kui soovitud tulemuste saavutamiseks läheb oodatust rohkem aega, soovitab Kristel tegeleda uudishimuliku eneseanalüüsiga ja küsida rohkem miks-küsimusi. Negatiivsete hinnangute asemel tuleks keskenduda põhjustele ning oma võimeid ja keha tundma õppida. „Meie vaim tahab alati kergemini alla anda kui keha. See, kui tekivad esimesed mõtted, et ma ei viitsi-taha-saa, ei tähenda, et sa tegelikult ei suuda. Objektiivseks märguandeks võib olla suur trennieelne väsimus sellest hoolimata, et eile oli puhkusepäev. Lisaks magamisraskused või valud – nende puhul tuleb plaan üle vaadata.“