Urve Tiidus: noortetreenerite sotsiaalsete garantiide tagamiseks on vaja 3,5 miljonit eurot
„Lähtume ühest põhilisest eesmärgist – Eesti spordi tuleviku ja treeneritöö kvaliteedi jaoks on vaja, et noortetreener saaks rahulikult keskenduda oma tööle ega peaks muretsema, kas tal on olemas ravi- või pensionikindlustus,“ rääkis kultuuriminister Urve Tiidus. „Esialgsed arvutused näitavad, et selleks on vaja hinnanguliselt 3,5 miljonit eurot. On rõõmustav näha Rahandusministeeriumi head tahet vajaminev lisaraha leida, teeme parima lahenduse nimel tõhusat koostööd,“ märkis kultuuriminister. „Samuti on mul väga hea meel selle üle, et seadusandjad otsustasid spordivaldkonna rahastamise küsimusi nii põhjalikult arutada, nagu seda täna Riigikogu komisjonide ühisarutelul tehti.“
Lisavahendite kavandamise protsess käib ühes tempos riigieelarve strateegia koostamisega, sest tegemist on pikaajalise lahendusega. Eesti spordi tulevikku silmas pidades pööratakse esmajärgus tähelepanu kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treeneritele, kes tegelevad laste ja noortega. Seejärel on kavas hakata tegelema litsentseeritud spordikohtunike tasustamise küsimusega, võimalikud lahendusvariandid tuleb pakkuda välja käesoleva aasta oktoobris.
Valitsus asus jaanuari lõpus toimunud kabinetinõupidamisel seisukohale, et noortetreenerite töötasu küsimus tuleb lahendada lisaraha eraldamisega spordivaldkonnale. Kultuuri- ja rahandusministeerium jätkavad koostööd noortetreenerite töö tasustamiseks vajamineva lisaraha leidmisel, samuti selle jagunemise tingimuste väljatöötamisel.
