Üllatavad faktid: millisel olümpiaalal on kõige suurem dopinguprobleem?
Statistika põhineb vastuoluliste analüütiliste leidude (AAF) protsendil, mitte kinnitatud dopingujuhtumitel. Seejuures on võimalik, et ühe sportlase puhul on kirja läinud mitu "halba leidu".
2020. aasta Tokyo olümpia aladest on selle põhjal keelatud ainetega kõige suurem probleem pesapallil ja softpallil, kus on avastatud halbu analüütilisi leide 5,3 protsendil juhtudest.
Maailma pesapalli ja softpalli liit (WBSC) rõhutas portaali InsideTheGames vahendusel, et halb analüütiline leid võib statistikasse kirja minna ka siis, kui sportlasele on antud meditsiiniline luba mõnda keelatud ainet tarvitada.
"Pigem peegeldab see testide rohkust pesapallis ja meie võitlust dopingu vastu," lisas WBSC pressiesindaja.
Kas arvate ära, milline on kirjade järgi kõige puhtam spordiala 2020. aasta olümpial? Rulasõit, sest eelmisel aastal võeti rulatajatelt vaid kaks dopinguproovi. 2015. aastal ei torgitud rulasportlasi üldse.
Suveolümpiaaladel võeti eelmisel aastal kokku 300 565 dopinguproovi. Kõige testitumad olid teist aastat järjest kergejõustiklased (31 433), jalgratturid (23 132) ja jalgpallurid (33 227), kolmikule järgnesid veealad (15 174), tõstmine (8834) ja ragbi (7366). 5000 testi piiri ületasid veel vaid korvpall ja maadlus. Golfis näiteks võeti eelmisel aastal vaid 612 dopinguproovi, moodsas viievõistluses 639 ja ratsutamises 671.
Taliolümpiaaladest olid 2016. aastal testitumad suusatajad (4738), uisutajad (3611) ja hokimängijad (3229). Hokis oli ka suurim AAF protsent (1,1 %). Kõige vähem proove andsid curlingumängijad (224), kelle proovidest ei leitud ühtegi kõrvalekallet.
Mitteolümpiaaladest hoolitsesid kõige suurema AAF protsendi eest (59-st proovist 22 protsenti) bridžimängijad, kes tegid ära isegi kulturistidele (19 %) ja kikkpoksijatele (6,4 %). Järgnesid sambo (5,9 %) ja muay-thai (5,5 %) esindajad.
