Tunnete söömine – kuidas emotsionaalset söömist ära tunda?
Kui uurida aga emotsionaalset söömist selgitavaid teooriaid, leiame tihti, et seda käsitletakse pigem kui miskit, mida me ise ei kontrolli ja mis meie tervist mõjutama kipub. Kellele ei oleks võõras süüa/juua stressirohkel perioodil automaatselt seda, mis rahulikumal ajal pigem peolaualt vastu vaatab?
Märkamata keha signaale ja valides toitu ainult impulsside najal, võime sageli langeda mõne trigger’i ohvriks, mis paneb käe toidu järele haarama. Olgu selleks reklaamid, seltskond, armastuse vajadus vms, saab neid nn päästikuid ära tunda ja nendega tegeleda. Märkamatu emotsionaalse söömise saab muuta tundeküllaseks siin ja praegu elu nautivaks kogemuseks.
Kas mul on tegelikult nälg ja mis mind „sööb”?
Emotsionaalse stressisöömise puhul oleks hea oma käitumist jälgida ja märgata, millal käsi toidu järele haarab. Kas pärast pikka tööpäeva lõppu paneb pingelangus maiustama? Vastates küsimustele, kuidas see juhtub ja mida ma tegelikult vajan, võime leida, et sageli kustutame füüsilise nälja asemel hoopis emotsionaalset. Kuidas neil aga vahet teha?
Füüsiline nälg
aeglane – tekib järk-järgult
paindlik – saab edasi lükata
energiavajadus – keha vajab toitaineid
neutraalne – mitte pealetükkiv
tahan süüa – kõht annab füüsiliselt märku
Emotsionaalne nälg
äkki – tekib hoiatamata
kohe on vaja – ei saa edasi lükata
kindel toit – peas on kindel toit/jook, mida tahaks ka siis, kui kõht on täis
süütunne – võib tekkida pärast
Millised on need päästikud, mis võivad emotsionaalset söömist vallandada ja kuidas seda vältida? Loe edasi ajakirjast Sport.