Täna möödub 120 aastat esimeste kaasaegsete olümpiamängude algusest
10 päeva kestnud mängudel, kus tohtisid osaleda eranditult vaid mehed, osales 214 sportlast 14 riigist. Ateena olümpiast sai tol hetkel kõigi aegade suurim spordivõistlus nii osalejate- kui publikuarvult.
Olümpia oodatuim ala oli maratonijooks, kus võidu võttis kreeklaste soosik Spyridon Louis ajaga 2.58,50. Võistluste edukaimaks sportlaseks kerkis aga Saksamaa maadleja ja riistvõimleja Carl Schuhmann, kes võitis neli kulda. Edukaim medaliriik oli toona USA, kokku jõudsid poodiumile 10 riiki.
Ainus teadaolev eestlane, kes Ateena mängudel osalema pidi, oli USA sõjalaevastiku neljapaadi koosseisu kuulunud Hermann Lerchenbaum. Võistlema Lerchenbaum aga ei pääsenudki, sest sõudmine jäi tormi tõttu ära.
Hoolimata mõningatest tagasilöökidest loeti esimesed olümpiamängud kordaläinuks.
Kogu spordimaailm lootis, et olümpiamängud naasevad 100 aastat hiljem, 1996. aastal, sümboolselt Ateenasse, ent napi ja üsna skandaalse võidu kreeklaste ees võttis USA ja Atlanta. Kreeklased teatasid seepeale, et olümpiatuli süüdatakse Atlantas mitte õli vaid Coca-Colaga ja nemad enam kunagi mängude korraldamisõigust ei taotle, kuid juba kaheksa aastat hiljem võistlus seal ikkagi toimus.
Esimeste kaasaegsete olümpiamängude alad: ujumine, kergejõustik, jalgrattasport, vehklemine, riistvõimlemine, laskmine, tennis, tõstmine, maadlus.
