Tegelikult saab prüginoppimise ühendada mistahes tervisliku liikumisviisiga. Nii võib ümbruskonna koristamine tavapärasele spordiringile sõna otseses mõttes uue sihi anda või vastupidi, panna keskkonna pärast muretsevad inimesed rohkem liikuma. Spordikeeli: võit!

Plogging on turundaja ja naiste jäähoki ühe eestvedaja Katrin Talvaku uusim harrastus, mis on seotud ka 15. septembril toimuva Teeme Ära maailmakoristuspäevaga. Nimelt on naine ühendanud prügikorjamise tervisekõndide ja koerajalutamisega. Plogging on, muide, mõneski koristuspäevaks valmistuvas riigis tavapärane tegevus, eriti randades. „Viimasel ajal on tänu sotsiaalmeediale kõvasti kasvanud teadlikkus sellest, et prügi jõuab ka maailma kaunimatesse randadesse. Prügi on tõsine teema, aga mänguliselt ja hea seltskonnaga on koristamine palju haaravam. Sportlik hasart tuleb mängu ka siis, kui osalejad võistlevad üksteisega prügikohtade kaardistamises. See on tähtis, et saada suurem pilt prügi olukorrast kogu maailmas,“ ütleb Katrin.

Hea treening

Prügiteema läheb talle isiklikult korda ja nii kannabki ta koeraga jalutades hoolt kodukandi eest, kott prügi jaoks alati kaasas. „Maailmakoristuspäeva tiimiga liitumine tegi mu silmad prügi suhtes veel rohkem lahti. Eestis pole probleemiks mitte niivõrd suured prügihunnikud, aga pisike prügi, mida aina koguneb, on samamoodi ohtlik,“ tundub talle. Sportlik prügikorjamine on Katrini sõnul väga hea treening. „Kui harrastad hea tempoga plogging’ut, siis tee vahele kümme kükki ja korja sigaretikonid üles, see on väga hea intervalltreening. Lisaks hoiab pepu heas toonuses,“ muigab ta. Samuti arvab Katrin, et prügikorjamise võiks siduda orienteerumisega, nagu on tehtud Nigeerias ja Venemaal – seal on tegevuse nimetus Clean Games. Plogging on tema meelest väga hea turunduslik võte, millega tõmmata tähelepanu tõsisele probleemile, aga pakkuda sellele kohe ka lahendus.

Midagi peab tegema

Kõige rohkem kohtab Katrin kodukandis Peetris kommipabereid, krõpsupakke, burgeripabereid, suitsukonisid ja plekkpurke. „Kuldala park on väga armas koht. Noored veedavad seal metsa vahel või platsil palju aega, kuid neist jääb järele prügi. Seal ongi kõige suurem tööpõld. Ühel õhtul olid ka noored kohal. Hakkasin koristama ja kui nad metsast välja tulid, kutsusin nad appi. Nad muidugi püüdsid väita, et pole prügi maha visanud. Kartsin, et äkki läheb kakluseks – mina seal üksi väikese koeraga. Aga midagi peab ju tegema, et inimesed saaksid aru ja võtaksid vastutuse. Globaalne prügiprobleem ongi sellest tekkinud, et igaüks mõtleb, et pole minu asi. Ignorantsus on sama hull kui prügi mahaviskamine.“

Miks harrastavad plogging’ut Jalmar Vabarna ja Vladimir Zabellevitš, loe edasi ajakirjast Sport.