Spordipsühholoog: sportlane võtab dopingut eelkõige enesehinnangu tõstmiseks



EPO ja kasvuhormoon
EPO ja kasvuhormoonFoto: Rauno Volmar

Tartu Ülikooli spordipsühholoogia teadur Aave Hannuse sõnul on sportlase esimene eesmärk keelatud ainete tarvitamisel enesehinnangu tõstmine.

Dopinguskandaalid saadavad maailma sporti pea iga päev ning raske on enam vahet teha, kes on puhas ja kes kurguni rohtusid täis. Seega otsustasime teha paar sammu tagasi ja uurida spordipsühholoogi käest, miks sportlased üldse dopinguainete järgi käe välja sirutavad.

"Dopinguaineid on erinevaid ning eesmärk nende võtmiseks samuti erinev. Osade ainetega püütakse taotleda rahunemist - näiteks tarbivad neid muusikud enne tähtsat esinemist. Teistega püütakse end jällegi ergutada. Sportlased võtavad dopingut eelkõige soovist tõsta oma enesehinnangut. Ja kui me räägime riiklikust ja süstemaatilisest dopingutarvitamisest, siis on nad lihtsalt ideoloogiavankri ette rakendatud," rääkis Hannus.

Aastaid Eesti sportlasi nõustanud Hannus ei oska kirjeldada, mis toimub dopingupatuse atleedi peas, sest pole ühegi sellise inimesega kokku puutunud, kes keelatud võtete kasutamist oleks tunnistanud. Küll aga on tema kabinetist käinud läbi sportlasi, kes väljendavad nördimust konkurentide üha suureneva dopingu manustamise üle.

"Nende ainus õige mõte saab seejuures olla selle olukorraga leppida, ise sirge selja ja puhta südametunnistusega sportlaseteed jätkata, sest see on ainuke asi, mida nad kontrollida saavad, kui nad tahavad iseendaga võistelda ja oma võimete piire teada saada," sõnas Hannus.

Seotud lood:

"Olen kokku puutunud juhtumitega, kus treener on sportlasele midagi andnud ja ta ei tea, mis see on. Ta lihtsalt allub oma treeneri ja võistkonnakaaslaste survele, kes sama asja võtavad. Aga et keegi oleks tunnistanud, et ta on teadlikult dopingut võtnud, sellist asja pole olnud."

Hannus eeldab, et dopingupatune sportlane seisab silmitsi pideva hirmuga oma konkurentidest ja treeningkaaslastest maha jääda. "Ta mõtleb, et teised ju teevad ja tunneb hirmu, et tema trennikaaslased võivad saavutada temast paremaid tulemusi. Eks trenni tehes kipud ikka treeningkaaslastega võistlema. Aga me ei saagi päriselt teada, mis nende peas tegelikult toimub," ütles Hannus.

Kuidas dopingutarvitajad magada saavad, on mind alatasa huvitanud. Dopingukütt võib ju ka keset ööd su ukse taga kella lasta, sult süstlatäie verd võtta ja su elu igaveseks ära rikkuda. "Ei tea seda minagi," tunnistas Hannus. "Raul Rebane on ka seda teemat ammu kommenteerinud ja öelnud, et hea uni kui sportlaste ettevalmistuse väga tähtis osa, ongi mittedopingutarvitajate eelis."

Lance Armstrong AFP

Ilmselt peab dopingupatune sportlane olema hea unega nagu beebi. Näiteks tunnistas Lance Armstrong, kui ta kõik oma hämarad teod ükskord ette luges, et pole kunagi unehäirete käes kannatanud. "Ma olen magaja. Ma ei kaota millegi pärast und. Kõik mu peres vihkavad mind sellepärast," sõnas ameeriklane.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) otsustas eile jätta Venemaa olümpiakoondis kollektiivkaristuseta ning määras iga sportlase saatuse üle otsustavaks tema rahvusvahelise katuseorganisatsiooni. Põhimõtteliselt kehtib edasi juba kergejõustiku- ja tõsteliidu poolt seatud kord, mis näeb ette iga sportlase puhul eriloa saamist ja oma puhtuse tõestamist. Kui eelülesandmise põhjal kavatseb Venemaa Rio de Janeirosse saata 387 sportlast, siis dopingueksperdi Kristjan Pordi arvates jääb tegelik number lõpuks alla saja.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

SPORT TOP

Viimased uudised