Ent spordiaastat mõjutasid ka valusad kaotused ja võitluseta alistumised.

Kuldmedali kaks poolt

Jaan Kanteril oli Pekingi olümpia kettaheitevõistluse järel tuline õigus: poeg Gerd tegi kulda võites suurepärase etteaste, kuid võidutulemus 68.82 võinuks olla parem. Ent pole vaja peljata, et olümpiavõitja saab heita loorberitele puhkama. Jürgen Schulti maailmarekord 74.08 on püsinud 8235 päeva ja seda tuleb 29-aastasel vägilasel äärmiselt pühendunult rünnata. Võib-olla peaks Gerd veel üha tähtsa teo ette võtma, aga selle täitmine sõltub ka armastavast abikaasast Liinast. Jaan Kanter ootab juba lapselast.

Edasimineku kallis hind

Kas treenerite vahetamiseta läinuks paremini? Ilmselt ei oskaks Kaia Kanepi ka ise vastata. Kõigepealt loobus ta rootslaste Magnus Larssoni ja Fredrik Loveni teenetest ning palkas Lõuna-Ameerika juurtega Briti kodaniku Pablo Giacopelli. Kanepi tõusis maailma edetabelis 27. kohale, kuid otsustas sügisel kutsuda juhendajaks itaallase Luca Appino, kelle käe all loodab Eesti parim naissportlane veel kõrgemale tõusta.

Paratamatult häirisid treenerivahetused Kanepi keskendumist, tennisist ise nimetas neid „aasta kõige ebameeldivamateks juhtumiteks”. Ometi tasub nii rootslasi kui ka Giacopellit tänada ja soovida Kanepile edu koostöös Appinoga.

Kuldse käega naised

Ajakirjanikud valisid aasta treeneri konkursil esiviisikusse kolm naist: Tatjana Jaansoni, Anna Levandi ja Remigija Nazaroviene. Naised, kes pole sündinud Eestis, paistsid silma võimsa töötahte ja sihikindlusega.

Tatjana Jaanson seisis raudse leedina olümpiakanalil, kui sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid hõbeda. Tema käsi oli mängus ka siis, kui neljapaat krooniti Euroopa meistriks. Anna Levandi uisukoolis harjutab enamik Eesti meistritest ja Jelena Glebova võistleb edukalt maailma tippudega. Remigija Nazaroviene saatis Pekingi olümpiale kolm õpilast. Kümnevõistlejad Mikk Pahapill ja Andres Raja püstitasid „Linnupesas” isikliku rekordi.

Olümpiaunistus täitus

Kuigi kevadel tundus olümpiakomitee juhtide soov saata Pekingisse kõigi aegade suurim olümpiakoondis utoopilisena, lendas Hiinamaale 47 sportlast, rohkem kui kunagi varem.

Viimasena olümpiarongile hüpanud Tiidrek Nurme ja Anna Iljuštšenko tõestasid oma valmisolekut ka olümpiastaadionil. Nurme rühkis 1500 m jooksus rivi ette ja lõpetas Eesti rekordiga 3.38,59. Olümpiapileti teenis Harry Lembergi hoolealune Mart Vildi igivana tippaega 3.39,0 kahe kümnendikuga purustades. Iljuštšenko, kellele tagas olümpiakoha Eesti rekordi 1.91 kordamine, võis läbimärjana vihmas võisteldes 1.89-ga rahule jääda.

Võrkpallurite tähetund

Eesti võrkpallikoondis tegi 25. mail kodus teoks uskumatuna tundunu: alistas Poola otsustavas geimis 15:13 ja pääses 3:2 võiduga EM-i finaalturniirile. Enne turniiri julgesid võrkpallurid unistada valikgrupi teisest kohast, kuid nad näitasid Avo Keele juhendamisel suurepärast mängu. Võrkpallurid hiilgasid ka rannaliival — Kristo Kollo ja Oliver Venno võitsid juunioride MM-kulla. Venno otsustas pühenduda saalivõrkpallile ja

EM-i koondisse pürgib nüüd väga võimekas 209 cm pikkune poiss.

Vutimehed lõid väravaid

Eesti jalgpallikoondis jättis peatreener Tarmo Rüütli juhendamisel seljataha vastuolulise aasta — 14 ametlikust kohtumisest suutsid nad kaotust vältida koguni kaheksas ja erinevalt mullu ja tunamullu kogetud väravadieedist hakati lõpuks ka skoori tegema. Aastaga kogunes sinisärklastel 14 tabamust!

Kuid tase kõikus ja kaitset kohati polnudki. Kolm väravat lasti lüüa koduses 4:3 võiduga lõppenud sõprusmängus Fääri saartega — häbi! Läbi häda alistas koondis Tallinnas Malta 2:1. EM-valikmängus Bosnias ja Hertsegoviinas said Rüütli hoolealused võõrustajailt lüüa koguni 0:7.

Õnneks leidus ka head — eriti muidugi võitluslik 0:0 viik kodumurul EM-i poolfinalisti Türgiga, aga ka Euroopa meistrite hispaanlaste külaskäik Tallinna, mis tegi jalgpallist üle pika aja kogu Eesti rahva mängu.

Liiga raske koorem

Üllar Kerde on kindlasti üks õnnelikuma käega korvpallitreenereid. Ta pani Tartu Ülikool/Rocki ladusalt tegutsema ja FIBA EuroCupi finaalturniirile pääsemine mõjus fännile kui sõõm vett janusele. Tõsi, seal võinuks võitagi, ja Kerde heitis osale hoolealustele ette vähest professionaalsust.

Suvel tuli 54-aastasel mehel vedada Eesti koondist, aga ilma keskmängijata heideldes tuli EM-valikturniiril leppida vaid ühe võiduga. Siis ootas jälle TÜ/Rock, ja järjekordse raske koorma vedamine käis Üllarile üle jõu. Meeskond ei käinud enam ühte jalga ja kaotustejada sundis Kerdele hundipassi andma.

Õrnema soo „ohvrid”

Kuidas odaviskaja Andrus Värniku ja kümnevõistleja Kristjan Rahnu olümpiaettevalmistus kulgeb, võis rohkem lugeda naisteajakirjadest ja krimireportaažidest. Kurb, kui õrnem sugu mehe nii nõrgaks teeb!

Eksmaailmameister lubas siiski, et tahab 800-grammise piigi lendama panna, aga kui rahvas teda Rakvere staadionil ootas, ei tulnudki kohale. Endassetõmbunud Rahnu kuulutas koguni, et täidab olümpianormi vaat et unepealt ja olümpiakomitee juhid jäid uuesti toetust makstes meest uskumagi, ometi ei näinud keegi teda võistlemas.

TVMK hääbumine

Sellest, et FC TVMK jalgpallimeeskonnas pole kõik päris korras, räägiti juba aasta alguses. Maksmata jäänud palk viis Peter Sedini rahastatud vineerivabriku klubi suvel jalgpalliliidu juhtimise alla ja sedasi suudeti hooaeg lõpetada. TVMK kolmas koht meistriliigas läks vutiliidu otsusega käest ja meeskond pandi suisa viimaseks. Neljandalt kohalt kolmandaks tõusnud Narva Transi spordimehelik otsus anda oma pronksmedalid „fanerkale” päästis TVMK mängijatele kättevõidetud au. Kuid hukust polnud pääsu ja kolm aastat tagasi Eesti meistriks tulnud meeskond hääbus kurvalt.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes.