SELGUS MAJAS: Vaata, millised pallimängualad saavad edu korral riigilt toetust ja kes jääb tühjade pihkudega!
2015. aastal oli Eesti esmakordselt ajaloos kahel korral esindatud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. „See erakordne saavutus Eesti spordis nõudis erakorralisi kulutusi riigieelarvest, sest suurte võistkonnaalade jõudmine finaalturniirile on olnud pigem erand kui reegel,“ selgitas kultuuriminister Indrek Saar. „Vastavalt valitsuse kokkuleppele oleme koos Rahandusministeeriumiga välja töötanud tingimused, mille alusel edaspidi toetada kvalifitseerunud suurekoosseisulisi võistkondi, et anda sportlastele kindlustunne ja tagada nende maksimaalne ettevalmistus edukaks Eesti esindamiseks.“
Rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalturniirile (EM, MM, OM) kvalifitseerunud võistkonda toetatakse ettevalmitusel kuni 200 000 euroga. Kui tiitlivõistluste finaalturniirile kvalifitseerumine selgub järgmise riigieelarve menetlemise ajal, suunatakse toetus Kultuuriministeeriumi eelarvesse. Kui tiitlivõistluste finaalturniirile kvalifitseerumine selgub eelarveaasta jooksul, pöördub kultuuriminister reservi taotlusega valitsuse poole.
Kes võimalike toetusesaajate hulka potentsiaalselt kuuluda võivad?
Olümpiaalal ja –distsipliinil edu saavutanud rahvusmeeskonnad ja -naiskonnad. Ehk me räägime jalgpallist, korvpallist, võrkpallist, käsipallist ja jäähokist. Teoreetiliselt võib ringi laiendada, näiteks kvalifitseerub ka ragbi ja maahoki. Küll aga ei mahu statuudi alla rannavõrkpall (pole suurekoosseisuline võistkond), rannajalgpall (pole olümpiaala) ja saalihoki (pole olümpiaala).
Millest sõltub summa suurus? Mis tähendab „kuni 200 000“? „See oleneb konkreetse koondise vajadusest. Kas nad suudavad ära põhjendada kulutused 200 000 euro eest või mitte. Miinimumsummat paigas ei ole,“ selgitas kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Margus Klaan.
