"Selgus, et on vastuolu põhikirja ja selle vahel, kuidas tahetakse valimist läbi viia. Saatsin vastava märgukirja ka EOKsse," teatas Kundla.

Kui EOK põhikirja kohaselt osutub valituks üle poole täiskogul osalenud liikmete häältest saanud kandidaat, siis täitevkomitee poolt kinnitatud valimisreglemendi kohaselt saab valituks kandidaat, kelle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud liikmetest.

"On suur vahe, kas saadakse üle poole hääletusel osalejate häältest (siin tekib veel küsimus, kas rikutud sedelid on hääletuses) või siis üle poole täiskogul osalejate häältest," leiab Kundla.

Tema sõnul võivad osad saadikud näiteks hea kandidaadi puudumise tõttu valimisi protesti märgiks boikoteerida ning siis osaleb hääletusel vähem inimesi, kui on täiskogul osalejaid.

EOK põhikiri ütleb:
19.9.2. Isiku valimistel loetakse täiskogul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli tingimusel, et kandidaadi poolt on antud üle poole täiskogul osalenud ja esindatud liikmete häältest. Valimiste läbiviimiseks võib täiskogu kinnitada valimisreglemendi.

EOK täitevkomitee poolt kinnitatud valimisreglement:
- Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud EOK liikmetest.