Rait Ratasepp teab, miks ei tohi ultratriatloni starti puhanuna minna

 (64)

Ujumistrenni peab ultratriatleet tegema regulaarselt.
Ujumistrenni peab ultratriatleet tegema regulaarselt.Foto: erakogu

Eesti kõige tuntum ultratriatleet Rait Ratasepp on aastate jooksul välja töötanud oma rütmi, kuidas võistlusteks valmistuda. Ratasepp on aastate jooksul saanud selgeks, et ultratriatloni starti tuleb minna väsimuse pealt.

“Võistlema tuleb minna väsimuse pealt, kuna muidu on oht kohe alguses üle pingutada,“ põhjendas Ratasepp. “Seetõttu teen ka võistluseelsetel päevadel korralikult trenni. Ultrasporti tulebki teha kerge väsimuse pealt. Paljud puhkavad enne starti, kuid niimoodi on suur oht võistluse esimeses faasis üle pingutada.“

Kui Ratasepp teeb võistluse eel veel korralikult trenni, siis iga ala puhul on viimaste raskete trennide aeg erinev.

“Kõige kauem säilib jooksmise võimekus. Kui talvel korralikult joosta, siis suvel ei olegi vaja sellega nii kaua tegeleda,“ selgitas ta.

“Jooksmises piisab täiesti, kui teha viimane raske trenn kolm nädalat enne võistlust. Rattasõidu puhul on see aeg 12 päeva. Ujumises aga ainult üks nädal. Ujumise võimekus säilib kõige lühemat aega. Ujuma peab sisuliselt kogu aeg, et olla sel alal konkurentsivõimeline,“ lisas ta.

Kuidas sellise suure treenimise juures aga aega säästa? “Nipp on iseenesest lihtne. Kõiki alasid tuleb harjutada järjest. Kui teen näiteks kolme tunni pikkuse treeningu, siis teen alasid lihtsalt järjest. Minu jaoks on puhkepaus see, kui vahetan ühe ala riided teise oma vastu,“ tõi ta välja kavala nipi.

Seotud lood:

Samamoodi järjest tahab ta kõike teha ka võistluse ajal ja soov on viia pauside arv minimaalseks. “Kui rattasõidu pikkuseks on üle kümne tunni, siis maksimaalselt võiks teha ühe peatuse WC-s käimise tarbeks. Kui tulla 30 sekundiks rattalt maha, siis ajaline kaotus on väga suur. Seetõttu tuleb süüa ka ratta seljas olles,“ rääkis Ratasepp.

Rait Ratasepp Fuerteventural. Foto: erakogu

11. juuni blogipostitus

Miks on käimine ultratriatloni surm ja kuidas Rait Ratasepp seda väldib?

23. septembrist kuni 12. oktoobrini Kanaari saartel peetavaks 20-kordseks ultratriatloniks valmistuv Rait Ratasepp tunnistab, et kolmest alast on kõige keerulisemaks just viimane ehk jooksmine. Kui ujumises ja rattasõidus võib ultratriatlonis kaotada konkurentidele halvemal juhul tunde, siis jooksmises päevi.

“Ultratriatloni teebki raskeks jooksmine. Jooks on kolmest alast just see, mis lõhub lihaseid. Jooks on kõige raskem ja kõige määravam,“ selgitas Ratasepp. “Jooksus tulevad sisse müstilised vahed. Teinekord võib sel alal keegi kaotada koguni päevi.“

Loe veel

Ratasepp tuli ise ultratriatlonisse just jooksjana ehk sel alal üritab ta alati konkurentidele silmad ette teha. Eestlase kindlaks sihiks on kogu distantsi jooksul käimise vältimine. Ultratriatlonis ei ole harvad olukorrad, kus mõned sportlased jalutavadki terve jooksudistantsi lihtsalt läbi. Ratasepp on käimist üritanud alati vältida. Pigem teeb ta puhkepausi, kuid käima ta ei hakka.

“Käimine jooksudistantsil on ohtlik asi. Praktika on näidanud, et kui korra jalutada, siis tuleb kindlasti ka teine ja kolmas kord. Ise olen seetõttu alati käimist vältinud,“ avaldas ta. “Kui raja peal on näiteks tõus ja ühel ringil sealt üles jalutada, siis tõenäoliselt jalutad ka järgmistel kordadel.“

Ratasepp teeb seetõttu pigem pause. Kui ta osales 10-kordsel ultratriatlonil, siis tegi ta jooksudistantsil kokku üheksa pausi. “Võtsin kaks-kolm tundi aega, et end korda saada ja uuesti jooksma hakata. Selle aja jooksul sõin ning sain massaaži,“ selgitas ultratriatleet oma taktikat. “Minu lähenemine on selline, et ilma pausideta ei saa.“

Miks on korra käima hakates aga raske uuesti jooksma hakata? “See on raske nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Füüsilise poole pealt on oluline see, et käimise ja jooksmise ajal töötavad erinevad lihased. Jooksmiseks vajalike lihaste uuesti kasutusele võtmine on sellises seisus väga keeruline,“ põhjendas Ratasepp.

Käimise vältimiseks on Ratasepp ajanud treeningutel keskmise jooksutempo võimalikult kõrgeks. Nii annab samuti vältida olukorda, kus jooksusammu aeglustades tuleks üle minna käimisele. “Minu eelis ongi see, et minu rahuliku jooksu keskmine tempo on juba piisavalt kõrge. Viimati tegin näiteks rahuliku treeningu ja jooksin päevas kaks maratoni. Mõlemad alla kolme tunni. Pulss oli umbes 120 juures.“

Säärase tasemeni jõudmiseks on Ratasepp tegelenud alates 2011. aastast ultratriatloniga ning enne seda 11 aastat jooksmisega. Praegu jookseb ta aastas üle 6000 km. Jalgratta seljas sõtkub ta aga umbes 12 000 km.

Ela kaasa Rait Ratasepa tegemistele ka tema kodulehel.

Rait Ratasepp jooksudistantsil. Foto: erakogu


4. juuni blogipostitus:
Ultratriatleet Rait Ratasepp korraldab endale sihilikult üliränga katsumuse: need on nagu ühe mehe olümpiamängud

Septembri lõpus ja oktoobri alguses Fuerteventural 20-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp peab lisaks võistlemisele ära korraldama ka kogu jõuproovi. Praeguseks on ta käinud juba võistluspaigaga tutvust tegemas ning suuremalt jaolt on ka paigas võistlustrass.

“Kuna olen ainus osaleja, siis tuleb mul endal ka kõik korraldada. Praeguseks on mul võistluse jaoks keskus olemas. Kohalik spordikuurort tuli minu toetajaks. Saan nende taristut kasutada tunduvalt odavama hinnaga,“ rääkis Ratasepp Delfile. “Saan kasutada sealset basseini, majutust ja toitlustust.“

Ratasepp käis jaanuaris Fuerteventural ja tegi tutvust kõikide oludega, mis teda võivad ees oodata. Ujuma hakkab ta 50 m pikkuses basseinis. Ratassõiduks on ümber saare 180 km pikkune ring. Sõita tuleb avatud liiklusega teel. Samal ajal on teda saatmas saateauto, mille ta toob ise Eestist võistluse ajaks kohale (see reis võtab aega viis päeva – 4 päeva autosõitu ja 26 tundi praamiga Lõuna-Hispaaniast Kanaaridele).

Rait Ratasepp teeb kõik võistluse ajal käimise vältimiseks ja treenib seetõttu hoogsalt jooksmist. Foto: erakogu

Jooksudistantsiks saab olema 2 km pikkune ring või 5 km pikkune edasi-tagasi ots. “Seal on jooksmiseks väga head kergliiklusrajad. Jooksmise jaoks on lühem ring, kuna selle ajal peab kogu aeg keegi mul rattaga kõrval olema ning andma vajadusel süüa ja juua.“

Lisaks võistluspaikade paika panemisele ja saateauto Kanaari saartele toimetamisele tuleb Ratasepal organiseerida ka oma abimeeste reisid. Korraga on ultratriatleeti abistamas kaheksa inimest. Vahepeal läheb osa tiimi vahetusse ning kokku on tal võistluse ajal abis 11 erinevat inimest.

“Päevane formaat on abiliste jaoks ka selles mõttes lihtsam, et kõik saavad öösel ikka magada,“ märkis Ratasepp. “Minu organiseerida on kogu tiimi lennupiletid. Seegi võtab omajagu tööd.“

Ratasepp tõdes, et oleks võinud 20-kordse ultratriatloni ette võtta ka Eestis, kuid siinne maastik ja kliima oleks teinud selle läbimise lihtsamaks. Kanaaridel on katsumus lihtsalt rängem.

“Kanaarid on 20-kordse ultratriatloni jaoks uudne koht. Keegi ei ole seal seda veel läbi teinud. Ultratriatleedid võivad lõputult kulgeda, kuid kui tulevad ette mäed, siis kulgemisest enam ei piisa. See pakubki pinget,“ selgitas Ratasepp, miks ta endale just sellise katsumuse korraldab. “Ajalises mõttes on need justkui ühe mehe olümpiamängud,“ viitas ta 23. septembrist kuni 12. oktoobrini vältavale 20-kordsele ultratriatlonile.

Rait Ratasepa tegemistele saab kaasa elada ning vajadusel ka toetust pakkuda tema kodulehel.

Rait Ratasepp käis Fuerteventural rattarajaga tutvust tegemas. Foto: erakogu


29. mai blogipostitus:

Rait Ratasepp võtab ette nii karmi katsumuse, mille on maailmas läbi teinud ainult viis inimest, kuid sedagi lihtsamas vormis

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp on ette võtnud järjekordse karmi katsumuse. 23. septembrist kuni 12. oktoobrini kavatseb Ratasepp läbida Kanaari saartel 20-kordse ultratriatloni.

“Suur töö on juba tehtud. Nädal aega tagasi lõppes ettevalmistuse kõige olulisem osa, kus sai lihvitud rattasõidu poolt,“ rääkis Ratasepp Delfile. “Enne seda on juulis kavas osaleda kahel MK-etapil. Mõlemal juhul on kavas kolmekordne katkematu ultratriatlon.“

Ratasepa sõnul on läbi ajaloo suutnud ainult viis inimest läbida 20-kordse ultratriatloni. Tema eesmärgiks on saada nüüd kuuendaks.

“Viis inimest on sellise asja üldse läbi teinud. Enamasti on seda tehtud aga lihtsa profiiliga rajal, kus nii jooks kui ka rattasõit on toimunud sisuliselt lauskmaal. Kanaari saartel on olud aga karmimad. Sealne rajaprofiil, tuul ning kuumus muudavad kogu ettevõtmise raskemaks,“ avaldas Ratasepp.

Viimati oli 20-kordse ultratriatloni võistlus oli kavas 2016. aastal ning toona lõpetas kaheksast starti tulnud atleedist neli. Kuna keegi ei ole suuteline praegu säärast jõuproovi korraldama, siis võtab Ratasepp seekordse katsumuse ette üksinda.

“Kindlasti on niimoodi keerulisem, kuna teiste võistlejate nägemine annab ikka indu juurde. Samas on mul olemas teadmine, et selline asi on tehtav,“ lisas ta ning märkis, et kindlasti on oluline leida hea tasakaal öise puhkamise ja päevase võistlemise vahel.

Selles basseinis hakkab Rait Ratasepp suuri tegusid tegema. Foto: erakogu
Tänaku ralli WRC
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare