Rait Ratasepp ränkraskest katsumusest taastumisest: ööseks jalga pandud spetsiaalsed saapad ajasid nii kõvasti higistama, et terve voodi oli käterätikuid täis

 (75)

Normateci saapad aitamas Rait Rataseppa taastumisel.
Normateci saapad aitamas Rait Rataseppa taastumisel.Foto: Rait Ratasepp/Facebook

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp on veidike üle nädala aja tagasi Austrias lõppenud kolmekordsest ultratriatlonist korralikult taastunud.

Ratasepa sõnul õnnestus tal sel korral taastumine üsnagi valutult. “Võistluse järel oli keha ikka energiast täiesti tühi ja peal olid ka vappekülmad,“ alustas ta kirjeldust.

“Hommikuks olin juba justkui uus inimene. Kasutasin taas Normateci taastussaapaid. Antud vahend masseerib õhu abil jalgu ning hoiab verd ringluses,“ rääkis Ratasepp vajalikust abivahendist. “See on taastumiseks üks paremaid vahendeid. Sellega kaasneb aga suur higistamine. Mul oli terve voodi käterätikuid täis.“

Võistluse järel on oluline ka kiiresti uuesti liikuma saada. Eriti hästi aitab Ratasepa sõnul lühike rattasõit. Paha ei tee ka ujumine. Seekord talus ta hästi ära ka kahe päeva pikkuse autosõidu kodumaale.

“Pauside ajal liigutasin end ka tanklates veidike,“ täpsustas ta. “Loomulikult on oluline ka toiduga taastumine. Eelistan taimset toitu. Taas panen kõik söödu kirja, et hiljem korralik analüüs teha.“

Kui rattasõidu ja ujumisega saab sisuliselt kohe tegelema hakata, siis eelmise nädala reedest sai tehtud juba ka jooksusamme.

Ratasepp jälgib ise erinevaid märke, mille põhjal ta oma taastumist hindab. Esimeneseks on kehakaal. Kui viimase võistluse eel kaalus ta 73,6 kg, siis võistluse lõpuks oli kehakaal 76,6 kg. “Sellise katsumuse järel on lihsad puruks ja vett täis. Seetõttu on ka kaal kõrgem,“ selgitas ta. “Hommikuks olin ühe kg juba alla võtnud ning kolme päeva pärast oli kaal 73,2 kg ehk kõik oli normis.“

Seotud lood:

Teiseks näitajaks on tema jaoks ujumine. “Kui ujumine läheb juba kergeks, siis järelikult olen taastunud. Seekord tuli kergus kiiresti tagasi,“ märkis ta.

Reedest hakkas ta juba jooksma. Tempo ja pulss olid sarnased võistluse eel olnud perioodiga ehk taaskord sai kinnistust, et taastumine on kulgenud hästi. “Nädala lõpuks peaks olema kõik juba ideaalne,“ arvas ta.

Head taastumist näitab Ratasepa jaoks ka unenägude nägemine. Austrias võidetud MK-etapi järel jäid esimesel ööl unenäod vahele, kuid järgneval olid nad juba kohal ehk ka unevõlg sai kiirelt tasutud.

Lisaks enesetundele on oluline võtta ka vereproov, mis saigi täna antud. Lisaks endale andmete saamisega on vereproov vaja edastada juba ka järgmise võistluse korraldajatele. Tegemist on järgmisel nädalal Saksamaal toimuva MM-iga. Seal selgub juba täpsemalt, kuidas on lood vaimse taastumisega.

***

Loe veel

Loe lähemalt, millise võistluse Ratasepp sügisel ette võtab ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

9. juuli blogipostitus

Rait Ratasepa suurvõidu tulemus: kaelalt on nahk täitsa maas

Ultratriatleet Rait Ratasepp võitis Austrias kolmekordse ultratriatloni (11,4 km ujumist, 540 km rattasõitu, 126,6 km jooksu) MK-etapi ning tegi seda suure ebameeldivuse kiuste.

“Lõpptulemus oli hea, kuid kõik asjaolud ei läinud soovitult,“ tunnistas Austriast autoga koduteed alustanud Ratasepp. “Kalipso hõõrus juba ujumise alguses kaela katki ja sealt tuli palju jama. Nahk oli täitsa maas. See võttis palju energiat.“

Kui tavapäraselt talub Ratasepp kuuma ilma väga hästi, siis seekordne tagasilöök tegi kogu katsumuse eestlase jaoks raskemaks. “Kuuma ilma taluvus oli sel korral olematu,“ tunnistas ta. “Lõpuks suutsin lihtsalt ära kannatada.“

Ratasepp kirjeldas, et probleem sai alguse sellest, et kalipso kinnituskrõps oli kulunud. Nii tuli seda vahetada. Loomulikult sai parandatud kalipsot ka eelnevalt testitud, kuid seda sai tehtud avavees. Võistlus toimus aga basseinis ja seal hakkas pööretel krõps kaela hõõruma.

“Oleksin võinud ju ka kalipsot vahetada, kuid 10 minutiga oli kael nii katki, et päästa ei olnud enam midagi,“ selgitas ta.

Rattasõidu ja jooksu ajal tuli vigastatud koha katmisel näha aga kõvasti vaeva, et päike veelgi rohkem liiga ei teeks. “Katsin kaela puhviga ja panin sinna regulaarselt uue niiske svammi vahele.“

“Kui tavaliselt on juba 10 km enne jooksudistantsi lõppu tunne, et nüüd hakkab võistlus läbi saama, siis sellistes oludes saabus emotsioon alles finišis,“ kirjeldas ta läbielatut. “Ehk seetõttu oli emotsioon ka võimsam.“

Ratasepp sai võitjana võistluse lõppajaks 32:52.01, mis on kolmekordse ultratriatloni läbi aegade neljas tulemus. Paremini on suutnud ainult kolm meest. “Jooksus läks kaelavigastuse tõttu kaotsi umbes 1,5 tundi,“ avaldas ta. “Nendes tingimustes sai võetud maksimum.“

Lõpuks näitas Ratasepp parimat aega nii ujumises, rattasõidus kui ka jooksmises. Teise koha saavutanud sakslane Richard Jung oli eestlasest kiirem ainult vahetusalades.

***

Loe lähemalt, miks Ratasepp sellise erakordse katsumuse ette võtab ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Rait Ratasepp Austrias võidukalt finišis. Foto: Rait Ratasepp/Facebook

2. juuli blogipostitus

Ultratriatleet Rait Ratasepp võtab võistlusele kaasa ligemale 100 kg varustust

Rait Ratasepp osaleb sel nädalal Austrias ultratriatloni MK-etapil. Tegemist on kolmekordse ultratriatloniga. Reedel algavale jõuproovile sõidab Ratasepp autoga. Nii tegutseb ta peaaegu alati. Peamine põhjus selleks on suur varustuse hulk.

“Euroopas toimuvatele võistlustele lähen ikka autoga. Varustust on mul alati palju kaasas. Mul on alati kaasas kõik vahendid igaks ilmaks ja kõikideks erinevateks oludeks. Austrias lubatakse näiteks ilusat ilma ja nii võib juhtuda, et 80 protsenti kaasa võetud varustusest jääb üldse kasutamata,“ kirjeldas Ratasepp.

“Näiteks erinevaid smuutisid ja taastavaid jooke on mul kaasas juba mitme kg jagu. Kui lisaks jalgrattale ja kõikidele varuosadele lisada veel võistluse ajal tarvitatavad söögid ja joogid, siis on kaasa võetavat varustust ligemale 100 kg,“ täpsustas ta veel.

Kolmekordseks ultratriatloniks võtab Ratasepp tavaliselt kaasa ühe jalgratta. Viiekordse puhul tuleb igaks juhuks kaasa haarata ka varuratas. “Nii pika võistluse puhul võib ette tulla juba tehnilisi probleeme,“ põhjendas ta.

Seekordsel kolmekordsel ultratriatlonil on Ratasepal kaasas kolm abimeest. “See on ideaalne arv,“ tõdes ta.

Ratasepa abimeeste ülesanneteks on toidu ja joogi jagamine. Lisaks tuleb kogu söödav toit ja selle kogus üles märkida, et teha järgmisteks võistlusteks korrektiive. Veel tegelevad abimehed meediakajastusega – tehakse võistlusest ülevaadet Ratasepa kodulehel. “Tavapäraselt tehakse tunnis kolm sissekannet,“ märkis Ratasepp täpsustuseks.

Kui näiteks kolmekordsel ultratriatlonil saab hakkama massöörita, siis sügisel toimuval 20-kordsel ultratriatlonil on lihaste töötlemine juba vajalik. Massöör aitab ka venituste tegemisel.

Ratasepa abilisteks on reeglina vabatahtlikud, kes on tahtnud ulatada oma abikäe. “Minu ülesandeks on omalt poolt katta reisi- ja majutuskulud. Samas pikaks ajaks on tiimi raske kokku saada. Kõigil on ju ka oma igapäevased tegemised,“ rääkis Ratasepp.

Eestlase täpne töö võistlusaegse toitumise ülesmärkimisel on ultratriatleetide seas ainulaadne. Kirja läheb kõik ja seda söömise järjekorras. Hiljem võrreldakse seda võistluse ajal olnud enesetundega. Ratasepp on aastatega aru saanud, et tema jaoks on olemas vajalikud toidud sooja ja ka külma ilma jaoks.

“Olen lasknud kaasa võetud toidu kandikule välja panna, et näeksin täpselt oma valikud ära. Võistluse ajal lülitub teinekord aju välja ja ei tule kohe meelde, mis valikud üldse olemas on. Sellisel juhul on hea oma silmaga kohe kõike näha. Teise asjana oleme proovinud kogu menüü välja kirjutada ja võistluse ajal loetakse mulle seda ette, et saaksin valiku teha,“ kirjeldas Ratasepp ettevalmistusi toitumise vallas.

Rait Ratasepp käis Fuerteventural rattarajaga tutvust tegemas. Foto: erakogu

25. juuni blogipostitus
Kui palju maksab ultratrialtonil osalemine, kuidas pääseda starti ja miks kolitakse pika distantsi puhul basseini?

Ultratriatleeti Rait Rataseppa ootab juba 6. juulil ees võistlus, kui ta stardib Austrias MK-etapil. Kolm nädalat hiljem on ta joonel Saksamaal MM-il. Mõlemal puhul on tegemist kolmekordse ultratriatloniga. Tegemist on osaga ettevalmistusest sügisel Kanaari saartel toimuvaks 20-kordseks ultratriatloniks.

“See on minu jaoks esimeseks testiks, kuidas nii lühikese vahega toimuvatest võistlustest taastumine käib. Esimesel võsitlusel lähen püüdma head aega. Teisel on eesmärgiks kõrge koht,“ rääkis Ratasepp plaanidest.

Kolmekordsel ultratriatlonil on Ratasepp võtnud eesmärgiks ületada aeg 31 tundi ja 47 minutit.

“Kolmekordne katkematu ultratriatlon on formaadi mõttes kõige raskem. Kui viiekordsel tuleb juba vahepeal magada, siis kolmekordne tehakse ikka järjest läbi,“ selgitas ta. “Kolmekordsel jäävad reeglina osaliselt nii rattasõit kui ka jooks pimeda aja peale.“

Kindlasti ei jäeta pimeda peale aga ujumist. Seal on vaja turvalisusele kõige rohkem rõhku panna. Kui näiteks kahekordse ultratriatloni puhul ujutakse veel näiteks järves, siis kolmekordse puhul kolitakse reeglina juba basseinidesse. “Siin tuleb mängu alajahtumise teema. Näiteks 23-kraadises vees kaliposga 11,4 km (kolmekordse ultratriatloni ujumisdistants) ujudes hakkab lõpuks ikka külm,“ selgitas Ratasepp, miks pikemate võistlusmaade puhul läbitakse ujumisdistants basseinis.

Kuna ultratriatlonil on oluline ka regulaarne toitumine ja pidev vedeliku tarbimine, siis on ratta- ja jooksuringid reeglina lühikesed. “Mind lühikesed ringid ei häiri. Endalgi on huvitav ringe lugeda. Reeglina suudan mina ringe täpsemalt kokku ligeda kui abimehed.“

Kui keegi tahab MK-sarjas ultratriatlonil osaleda, siis tuleb stardiraha näol kergendada ka rahakotti 500 kuni 600 euro võrra. Lisaks peab suutma tõestada, et oled varasemalt ikka mõne triatloni läbinud. Lisaks on vaja esitada andmeid enda ujumisaegade kohta.

Rait Ratasepp treeningute ja võistluste vahel aset leidnud puhkehetkel. Foto: erakogu

19. juuni blogipostitus

Rait Ratasepp teab, miks ei tohi ultratriatloni starti puhanuna minna

Eesti kõige tuntum ultratriatleet Rait Ratasepp on aastate jooksul välja töötanud oma rütmi, kuidas võistlusteks valmistuda. Ratasepp on aastate jooksul saanud selgeks, et ultratriatloni starti tuleb minna väsimuse pealt.

“Võistlema tuleb minna väsimuse pealt, kuna muidu on oht kohe alguses üle pingutada,“ põhjendas Ratasepp. “Seetõttu teen ka võistluseelsetel päevadel korralikult trenni. Ultrasporti tulebki teha kerge väsimuse pealt. Paljud puhkavad enne starti, kuid niimoodi on suur oht võistluse esimeses faasis üle pingutada.“

Kui Ratasepp teeb võistluse eel veel korralikult trenni, siis iga ala puhul on viimaste raskete trennide aeg erinev.

“Kõige kauem säilib jooksmise võimekus. Kui talvel korralikult joosta, siis suvel ei olegi vaja sellega nii kaua tegeleda,“ selgitas ta.

“Jooksmises piisab täiesti, kui teha viimane raske trenn kolm nädalat enne võistlust. Rattasõidu puhul on see aeg 12 päeva. Ujumises aga ainult üks nädal. Ujumise võimekus säilib kõige lühemat aega. Ujuma peab sisuliselt kogu aeg, et olla sel alal konkurentsivõimeline,“ lisas ta.

Kuidas sellise suure treenimise juures aga aega säästa? “Nipp on iseenesest lihtne. Kõiki alasid tuleb harjutada järjest. Kui teen näiteks kolme tunni pikkuse treeningu, siis teen alasid lihtsalt järjest. Minu jaoks on puhkepaus see, kui vahetan ühe ala riided teise oma vastu,“ tõi ta välja kavala nipi.

Samamoodi järjest tahab ta kõike teha ka võistluse ajal ja soov on viia pauside arv minimaalseks. “Kui rattasõidu pikkuseks on üle kümne tunni, siis maksimaalselt võiks teha ühe peatuse WC-s käimise tarbeks. Kui tulla 30 sekundiks rattalt maha, siis ajaline kaotus on väga suur. Seetõttu tuleb süüa ka ratta seljas olles,“ rääkis Ratasepp.

Selles basseinis hakkab Rait Ratasepp suuri tegusid tegema. Foto: erakogu

11. juuni blogipostitus

Miks on käimine ultratriatloni surm ja kuidas Rait Ratasepp seda väldib?

23. septembrist kuni 12. oktoobrini Kanaari saartel peetavaks 20-kordseks ultratriatloniks valmistuv Rait Ratasepp tunnistab, et kolmest alast on kõige keerulisemaks just viimane ehk jooksmine. Kui ujumises ja rattasõidus võib ultratriatlonis kaotada konkurentidele halvemal juhul tunde, siis jooksmises päevi.

“Ultratriatloni teebki raskeks jooksmine. Jooks on kolmest alast just see, mis lõhub lihaseid. Jooks on kõige raskem ja kõige määravam,“ selgitas Ratasepp. “Jooksus tulevad sisse müstilised vahed. Teinekord võib sel alal keegi kaotada koguni päevi.“

Ratasepp tuli ise ultratriatlonisse just jooksjana ehk sel alal üritab ta alati konkurentidele silmad ette teha. Eestlase kindlaks sihiks on kogu distantsi jooksul käimise vältimine. Ultratriatlonis ei ole harvad olukorrad, kus mõned sportlased jalutavadki terve jooksudistantsi lihtsalt läbi. Ratasepp on käimist üritanud alati vältida. Pigem teeb ta puhkepausi, kuid käima ta ei hakka.

“Käimine jooksudistantsil on ohtlik asi. Praktika on näidanud, et kui korra jalutada, siis tuleb kindlasti ka teine ja kolmas kord. Ise olen seetõttu alati käimist vältinud,“ avaldas ta. “Kui raja peal on näiteks tõus ja ühel ringil sealt üles jalutada, siis tõenäoliselt jalutad ka järgmistel kordadel.“

Ratasepp teeb seetõttu pigem pause. Kui ta osales 10-kordsel ultratriatlonil, siis tegi ta jooksudistantsil kokku üheksa pausi. “Võtsin kaks-kolm tundi aega, et end korda saada ja uuesti jooksma hakata. Selle aja jooksul sõin ning sain massaaži,“ selgitas ultratriatleet oma taktikat. “Minu lähenemine on selline, et ilma pausideta ei saa.“

Miks on korra käima hakates aga raske uuesti jooksma hakata? “See on raske nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Füüsilise poole pealt on oluline see, et käimise ja jooksmise ajal töötavad erinevad lihased. Jooksmiseks vajalike lihaste uuesti kasutusele võtmine on sellises seisus väga keeruline,“ põhjendas Ratasepp.

Käimise vältimiseks on Ratasepp ajanud treeningutel keskmise jooksutempo võimalikult kõrgeks. Nii annab samuti vältida olukorda, kus jooksusammu aeglustades tuleks üle minna käimisele. “Minu eelis ongi see, et minu rahuliku jooksu keskmine tempo on juba piisavalt kõrge. Viimati tegin näiteks rahuliku treeningu ja jooksin päevas kaks maratoni. Mõlemad alla kolme tunni. Pulss oli umbes 120 juures.“

Säärase tasemeni jõudmiseks on Ratasepp tegelenud alates 2011. aastast ultratriatloniga ning enne seda 11 aastat jooksmisega. Praegu jookseb ta aastas üle 6000 km. Jalgratta seljas sõtkub ta aga umbes 12 000 km.

Ela kaasa Rait Ratasepa tegemistele ka tema kodulehel.

Ujumistrenni peab ultratriatleet tegema regulaarselt. Foto: erakogu


4. juuni blogipostitus:
Ultratriatleet Rait Ratasepp korraldab endale sihilikult üliränga katsumuse: need on nagu ühe mehe olümpiamängud

Septembri lõpus ja oktoobri alguses Fuerteventural 20-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp peab lisaks võistlemisele ära korraldama ka kogu jõuproovi. Praeguseks on ta käinud juba võistluspaigaga tutvust tegemas ning suuremalt jaolt on ka paigas võistlustrass.

“Kuna olen ainus osaleja, siis tuleb mul endal ka kõik korraldada. Praeguseks on mul võistluse jaoks keskus olemas. Kohalik spordikuurort tuli minu toetajaks. Saan nende taristut kasutada tunduvalt odavama hinnaga,“ rääkis Ratasepp Delfile. “Saan kasutada sealset basseini, majutust ja toitlustust.“

Ratasepp käis jaanuaris Fuerteventural ja tegi tutvust kõikide oludega, mis teda võivad ees oodata. Ujuma hakkab ta 50 m pikkuses basseinis. Ratassõiduks on ümber saare 180 km pikkune ring. Sõita tuleb avatud liiklusega teel. Samal ajal on teda saatmas saateauto, mille ta toob ise Eestist võistluse ajaks kohale (see reis võtab aega viis päeva – 4 päeva autosõitu ja 26 tundi praamiga Lõuna-Hispaaniast Kanaaridele).

Ultratriatleet Rait Ratasepp. Foto: Anni Õnneleid

Jooksudistantsiks saab olema 2 km pikkune ring või 5 km pikkune edasi-tagasi ots. “Seal on jooksmiseks väga head kergliiklusrajad. Jooksmise jaoks on lühem ring, kuna selle ajal peab kogu aeg keegi mul rattaga kõrval olema ning andma vajadusel süüa ja juua.“

Lisaks võistluspaikade paika panemisele ja saateauto Kanaari saartele toimetamisele tuleb Ratasepal organiseerida ka oma abimeeste reisid. Korraga on ultratriatleeti abistamas kaheksa inimest. Vahepeal läheb osa tiimi vahetusse ning kokku on tal võistluse ajal abis 11 erinevat inimest.

“Päevane formaat on abiliste jaoks ka selles mõttes lihtsam, et kõik saavad öösel ikka magada,“ märkis Ratasepp. “Minu organiseerida on kogu tiimi lennupiletid. Seegi võtab omajagu tööd.“

Ratasepp tõdes, et oleks võinud 20-kordse ultratriatloni ette võtta ka Eestis, kuid siinne maastik ja kliima oleks teinud selle läbimise lihtsamaks. Kanaaridel on katsumus lihtsalt rängem.

“Kanaarid on 20-kordse ultratriatloni jaoks uudne koht. Keegi ei ole seal seda veel läbi teinud. Ultratriatleedid võivad lõputult kulgeda, kuid kui tulevad ette mäed, siis kulgemisest enam ei piisa. See pakubki pinget,“ selgitas Ratasepp, miks ta endale just sellise katsumuse korraldab. “Ajalises mõttes on need justkui ühe mehe olümpiamängud,“ viitas ta 23. septembrist kuni 12. oktoobrini vältavale 20-kordsele ultratriatlonile.

Rait Ratasepa tegemistele saab kaasa elada ning vajadusel ka toetust pakkuda tema kodulehel.

Rait Ratasepp Fuerteventural. Foto: erakogu


29. mai blogipostitus:

Rait Ratasepp võtab ette nii karmi katsumuse, mille on maailmas läbi teinud ainult viis inimest, kuid sedagi lihtsamas vormis

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp on ette võtnud järjekordse karmi katsumuse. 23. septembrist kuni 12. oktoobrini kavatseb Ratasepp läbida Kanaari saartel 20-kordse ultratriatloni.

“Suur töö on juba tehtud. Nädal aega tagasi lõppes ettevalmistuse kõige olulisem osa, kus sai lihvitud rattasõidu poolt,“ rääkis Ratasepp Delfile. “Enne seda on juulis kavas osaleda kahel MK-etapil. Mõlemal juhul on kavas kolmekordne katkematu ultratriatlon.“

Ratasepa sõnul on läbi ajaloo suutnud ainult viis inimest läbida 20-kordse ultratriatloni. Tema eesmärgiks on saada nüüd kuuendaks.

“Viis inimest on sellise asja üldse läbi teinud. Enamasti on seda tehtud aga lihtsa profiiliga rajal, kus nii jooks kui ka rattasõit on toimunud sisuliselt lauskmaal. Kanaari saartel on olud aga karmimad. Sealne rajaprofiil, tuul ning kuumus muudavad kogu ettevõtmise raskemaks,“ avaldas Ratasepp.

Viimati oli 20-kordse ultratriatloni võistlus oli kavas 2016. aastal ning toona lõpetas kaheksast starti tulnud atleedist neli. Kuna keegi ei ole suuteline praegu säärast jõuproovi korraldama, siis võtab Ratasepp seekordse katsumuse ette üksinda.

“Kindlasti on niimoodi keerulisem, kuna teiste võistlejate nägemine annab ikka indu juurde. Samas on mul olemas teadmine, et selline asi on tehtav,“ lisas ta ning märkis, et kindlasti on oluline leida hea tasakaal öise puhkamise ja päevase võistlemise vahel.

Rait Ratasepp jooksudistantsil. Foto: erakogu
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare