Ragbi – sport ja sõbrad kogu eluks
Ragbi on kontaktspordiala, mis jõudis Eestisse 1990. aastatel, kuid aktiivselt on seda mängitud alates 2005. aastast. Ragbit eristab paljudest teistest pallimängudest asjaolu, et palli võib sööta ainult tahapoole või küljele. Mängu eesmärk on viia ovaalne pall üle vastase väravajoone ja see seal maha panna. Vastasmeeskonna eesmärk on seda takistada – nii lihtne see ongi. Kuna tegemist on kontaktspordialaga, võib vastast maha rebida (tackle), kuid paika on pandud kindlad reeglid, kuidas seda teha. Ragbi on põnev spordiala, kuna selles on kõike: nii söötmist kui ka palliga jooksmist. Kiiremad teevad osavaid suunamuutusi ja suuremad poisid üritavad vastasest otse läbi joosta.
Ragbi sobib igas vanuses ja mistahes füüsilise võimekusega inimesele – igaühele leiab väljakul tegevust. Samuti sobib ragbi hästi lastele, kuna sellest on tehtud lihtsamate reeglitega variante. Tavalises ragbimängus on mõlemal meeskonnal korraga väljakul 15 meest ja mänguaeg on 2 × 40 minutit. Eestis on hooaeg „tagurpidi“ – kui muu maailm mängib sügisest kevadeni, siis meie alustame pärast lume sulamist ja mängime sügiseni.
Puust ja punaseks
Ragbi ei ole tõesti Eestis veel väga tuntud spordiala ja tavaliselt tuleb inimestele sellega seoses esimesena meelde Ameerika jalgpall. Siiski on kahe mängu vahel mitu erinevust. Ekslikult arvatakse, et mängijad jooksevad ringi suurte kiivritega ja hunniku kaitsmetega. Nii see ei ole. Otsa joostakse küll, pall on ka ovaalne, kuid näiteks kaitsmeid kantakse ragbis vähem (kes soovib, kasutab hambakaitsmeid või kergemaid pehmendusi). Samuti on Ameerika jalgpallis märksa rohkem seisakuid, kuid ragbis läheb mäng edasi isegi siis, kui näiteks mängija maha tõmmatakse.
Pealtnäha tundub, et ragbis võib saada palju vigastusi. Kas see on päriselt ka nii?
Ragbis tuleb vigastusi ikka ette, aga neid juhtub igal spordialal. Võib tunduda tõesti, et vigastused on kerged tulema, aga mängijad oskavad ennast hoida. Alates esimesest trennist õpetatakse õigeid tehnikaid, et mäng oleks ohutu. Väiksemad marrastused või sinikad võivad tekkida, aga mitte midagi katastroofilist.
