Raamatut lugedes võiks ju arvata, et „Visa hing” (no ei ole kõige tagasihoidlikum pealkiri) on Kiivika eneseimetlus ja suurustamine. Aga kui hakata mõtlema, siis... Eestlane on ehk liiga enesesse tõmbunud ja tasane – mis nüüd mina. Mida siis Kiivikas valesti kirjutab? Ta on 19 aastat järjest kroonitud Eesti absoluutseks tšempioniks kulturismis. Ta on Euroopa meister ja auhinnakapp ajab karikaid üle. Miks ei võiks Kiivikas endale rindu trummeldada?