Varem EOK presidendiks kandideerimist mitte välistanud Nool vastas Delfi küsimusele, kas ta on nüüdseks enda kandideerimise otsustanud, et praegu ta seda teemat ei kommenteeri. "Mul ei ole mitte midagi kommenteerida, meil on veel istuv president olemas. Ma arvan, et sellest võib kuu aja pärast rääkima hakata. Praegu on natukene vara seda kommenteerida," ütles olümpiavõitja.

Nool kinnitas, et IRList väljaastumise ajendiks ei olnud peatselt avanev võimalus EOK presidendiks kandideerida. "Hetkel küll ei olnud [ajendiks - toim] EOK presidendi koht," kinnitas Nool.

Nool ütles 14. detsembril Delfi TV stuudios, et tema arvates tuleb EOK järgmine president kõige tõenäolisemalt olümpiakomitee liikmeskonna seest - kas spordialaliitude presidentide või täitevkomitee liikmete hulgast.

Küsimusele, kas tema kandideerib EOK presidendiks, vastas Nool detsembris: "Seda näitab elu. Välistada ei ole kindlasti mõtet."

EOK täitevkomitee koguneb 14. jaanuaril ning siis on tõenäoline, et riigikohtus lõplikult süüdi jäänud senine EOK president Neinar Seli astub tagasi. Tema töö võtab põhikirja järgi kuni uue presidendi valimisteni üle üks kahest asepresidendist - ehk siis Toomas Tõnise või Kristina Šmigun-Vähi.

Kumb, otsustab täitevkomitee. Kristina Šmigun-Vähil lasuvad dopingukahtlused, mis võivad talle takistuseks saada. Seega jääb üle Tõnise, Spordikoolituse ja teabe sihtasutuse juhatuse esimees.

EOK presidendi korralised valimised peaksid toimuma 2016. aasta sügisel pärast Rio de Janeiro olümpiat. Kõige varem saab EOK presidenti valida kevadisel täiskogul, kui täitevkomitee 14. jaanuaril niimoodi otsustab.

Valimistulemus näitas, et mul ei ole poliitikas kohta.

Eile nimetas aastatel 2007-2015 IRLi ridadesse kuulunud Erki Nool põhjuseks, miks ta erakonnast välja astus, enda kehva valimistulemust riigikogu valimistel. "Valimistulemus näitas, et mul ei ole poliitikas kohta," selgitas Nool.

Nool astus IRLi eelkäijasse Isamaaliitu 2003. aastal. 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai ta 3044 häält.

2007. aasta riigikogu valimistel sai ta 3178 häält ja osutus valituks. 2011. aasta riigikogu valimistel sai ta 1397 häält ja osutus samuti valituks. Kevadistel valimistel sai ta aga vaid 1020 häält ja jäi riigikogust välja.

Ta osales ka kolmedel kohalikel valimistel Tallinnas ja osutus iga kord vähemalt 1500 häälega linnavolikokku valituks.