Senine Tallinna Maratoni rekord kõikide osalejate peale kokku pärineb aastast 2013, kui Eesti läbi aegade suurimast rahvaspordisündmusest võttis osa 20 562 liikumisharrastajat.
Osalejate koha pealt võivad maratoni korraldajad uhked olla ka selle üle, et välismaalaste arv on aasta-aastalt suurenenud ning tänavu sünnib tõenäoliselt ka uus osalevate riikide rekord. „Eelmisel aastal osales Tallinnas liikumisharrastajaid 58 riigist ja sel aastal näitavad kõik märgid, et riikide arv jääb kusagile 70 alla,” lausub Spordiürituste Korraldamise Klubi juht Mati Lilliallik ja lisab, et osalejaid on igalt kontinendilt.

Rajarekordid välismaalaste käes
Tallinna Maratoni rajarekordit meeste seas hoiab eelmisest aastast enda nimel keenialane Kiprotich Kirui, kes jõudis finišisse maailmaklassi kuuluva ajaga 2:09.22. See on nii Baltimaades kui ka Põhjamaades joostud maratonide rekord. Selleks hetkeks kui Kirui septembris Tallinnas maratoni võidu võttis, oli Euroopas ainult kümme linna, kus oli 2017. aastal maratoni kiiremini joostud kui Tallinnas. „Võitja aeg oli üllatus, aga juhtus olema hea ja suhteliselt tuuletu ilm. Ta pidi ka väga kõva mees olema, sest praktiliselt pool distantsi jooksis ta üksinda,” kommenteerib eelmise aasta maratonivõitja saavutust Mati Lilliallik ja lisab, et Tallinnas joostud naiste maratonirekord on pärit aastast 2011, kui ajaga 2.34,14 läbis raja etiooplanna Alemu Almaz.

Rekordid korvpalli põrgatades
Tallinna Maraton võib uhkeldada ka Guinnessi rekordiga, sest just sellesse maailmakuulsasse rekordiraamatusse on oma nime kirjutanud Eesti mees Marti Medar, kes läbis möödunud aastal Tallinnas maratoniraja, põrgatades kahte korvpalli. Rekordit tähistavad numbrid: 3:54.16. Marti nimele kuulus poolteist aastat ka 2015. aasta Tallinna Maratonil ühe korvpalliga põrgatatud rekord 3:04.15, kuid eelmisel kevadel ületati see ligemale nelja minutiga. Kehtiv rekord on hetkel 3:00.25.
Marti tõdeb, et ühe palliga põrgatades oli kõige raskem see, et ta pidi tegema ajaliselt peaaegu ideaalse jooksu. „Ühe ebaõnnestunud asjaolu (krambid, energiapuudus, käte väsimus jne) ilmnemisel võinuks kaotada oluliselt aega, mis oleks ürituse rikkunud. Kahe palliga joostes oli vaja lihtsalt lõpuni tulla, sest rekordaeg ees oli üsna lahja,” räägib Marti ja lisab, et kõige keerulisemaks osutuks eelmisel aastal vabaõhumuuseumi läheduses olnud mudane lõik. „Pall põrkus väga tihti käest, sest sellise pinnase peal polnud lihtsalt võimalik põrgatada. Kaotasin paari kilomeetri peale 10–15 minutit, lisaks hakkasid liivaterakesed käsi kriipima ja veri hakkas voolama. Samuti väsitas edasi-tagasi palli järel jooksmine nii keha kui ka vaimu. Kõik, mis võis minu jaoks valesti minna, läks ka. Olen igati kindel, et stabiilse ja lauge rajaga maratonil olen võimeline rekordist veel 15–20 minutit kärpima,” usub noormees.

Kuidas Martist üldse rekordiüritaja sai ning milliseid rekordeid on Tallinnas püüdnud harrastusjooksjad, loe edasi ajakirjast Sport.