Kergejõustik sai kümne sportlase toetamiseks kokku 9660 eurot, purjetamine (6 sportlast) 5880, ujumine (5) 5040 ja uisutamine (5) 4200 eurot.

Järgnesid suusatamine (sh suusahüpped) ja sõudmine 2940 euroga. Teised said juba oluliselt vähem (toetusi saanud sportlaste nimekirja leiab SIIT)

Delfi küsis selgitust Eesti Kultuuriministeeriumi asekantsleri Tõnu Seili käest.

Miks rahade jaotus spordialade vahel on just selline? Kas see nimekiri näitab Eesti spordipoliitika prioriteetseid alasid?

Riigi spordistipendiumide määramise aluseks on Vabariigi Valitsuse 15.12.2005. a määrus nr 305 "Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord". Vastavalt määrusele määratakse riigi spordistipendium sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks. Stipendium määratakse füüsilisele isikule. Stipendiumide määramise aluseks on spordialaliitude ja maakondade spordiliitude taotlused.

VII Eesti Spordi Kongressil võeti vastu otsus, et tippsportlaste toetamisel tuleb stipendiumide maksmiselt järk-järgult üle minna sportlaste toetuslepingutele, mis garanteerivad sportlastele sotsiaalsed tagatised. Praegu on EOK kaasabil selliseid tippsportlaste toetuslepinguid sõlmitud 20 sportlasega. Need on:
Judo: Martin Padar
Kergejõustik: Gerd Kanter, Mikk Pahapill, Ksenija Balta, Märt Israel, Kaire Leibak
Maadlus: Epp Mäe
Suusatamine: Peeter Kümmel
Sõudmine: Tõnu Endrekson, Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Andrei Jämsä, Vladimir Latin
Tennis: Kaia Kanepi
Ujumine: Triin Aljand
Vehklemine: Nikolai Novosjolov, Irina Embrich, Kristina Kuusk, Julia Beljajeva, Julia Zuikova

Nimetatud sportlastele lisaks riiklikke spordistipendiume enam ei maksta. See asjaolu võimaldab enam keskenduda olümpiaaladel tippspordi järelkasvu toetamisele ja olümpiamängude kavas mitteolevate spordialade sportlaste toetamisele.

Stipendiaatide nimekiri ei väljenda Eesti spordi prioriteetseid alasid, vaid toob pigem esile tublisid andekaid noorsportlasi ja sportlasi. Kui mõne spordiala koondsumma on suurem kui teisel, siis tähendab see seda, et sellel alal on rohkem andekaid tegijaid. Kergejõustik koosneb ju ka paljudest eri spordialadest.

Miks on nimekirjas noored käsipallurid, kes on profimängijad oma klubides, aga ei ole näiteks saalivõrkpalli, korvpalli, jalgpalli noormängijaid?

2011. aasta II poolaasta stipendiumide määramiseks esitasid taotlusi 30 spordiorganisatsiooni 111 kandidaadiga. Taotluste esitajate hulgas ei olnud Eesti Korvpalliliitu ja Eesti Jalgpalli Liitu. Eesti Võrkpalli Liit esitas küll taotluse nelja noormängija toetamiseks, kuid nimetatud noored õpivad kõik Audentese Spordigümnaasiumis, kus noortele on loodud riigieelarve toel suurepärased tingimused sportimiseks ning seetõttu ei pidanud komisjon otstarbekaks Eesti Võrkpalli Liidu taotlust saalivõrkpallurite osas rahuldada.

Käsipallurite puhul on tegemist Eesti rahvuskoondise kõige nooremate mängijatega, kes on sportimise sidunud edukalt ülikoolis õppimisega.